T, 2.03.2021

PANE TÄHELE ⟩ Metsloomad võivad maanteele soolaga maiustama tulla

Metskits. Pildil autolt löögi saanud sokk. Kösti.

FOTO: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

Autojuhid peaksid sõiduteel ekslevate metsloomade suhtes tähelepanelikud olema ka talvel, sest libedatõrjeks kasutatav sool maitseb metsloomadele ja meelitab neid maanteede ligi.

Talvisel ajal liiguvad loomad vähem ringi kui suvel. Siiski on ka sel perioodil tegureid, mis loomi aktiivsemaks muudavad. Üks neist on näiteks teedele visatav sool, ütleb Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil. «Olen ka ise näinud öösel keset Tallinna-Tartu maanteed upakil soola lakkuvat põtra,» toob ta näite.

Teiseks mõjutajaks on ilm. Üldiselt liiguvad loomad vaiksema ilmaga ning kõva tuule, tormi või lumesajuga on nad pigem paiksed. «Eriti tähelepanelik tuleb olla päikeseloojangu ja päikesetõusu ajal ning paar tundi enne ja pärast, kui loomad on põhiliselt liikumises," selgitab Männil.

Keskkonnaeetik Mattias Turovski toob samuti välja, et sool on metsloomale oluline toitaine. Loomad muudab tavapärasest julgemaks ka talvine lumevaip.

«Talvel on kogu maastik ehk mets, lagendikud ja maanteed, palju monokroomsemad kui suvel – kõik on ühtlasemalt must-valgem. See võib muuta looma maantee suhtes julgemaks, sest maantee ei erine nii märgiliselt ülejäänud maastikust,» selgitas Turovksi. «Lisaks on maanteid, automüra ning lõhnu talvel metsa sisse palju kaugemale näha ja tajuda, mis samuti võib loomi maanteelähedusega rohkem harjutada.»

Lisaks võib Turovski sõnul metsloomi maanteele meelitada seegi, et tume maantee on lume alla mattunud maastikust alati veidi soojem. Loomad võivad selle vastu huvi tunda, sest kasvõi 1–2 kõrgemat soojakraadi tähendab mitte talvituvatele loomadele energiasäästu.

Gjensidige kahjukäsitlusosakonna juhataja Maarika Mürk lisas, et metsloomaga kokkupõrkeid tuleb üle Eesti üha rohkem ette.

2019. aastal juhtus metsloomadega 4800 kokkupõrget, mille vabatahtliku sõidukikindlustuse kogukahju oli 11,2 miljonit eurot.