Heidi Hanso päästis haruldase linnu

«Täna ennelõunal helistas mulle mures külamees, et leidis Sundimetsa tee pealt ühe mu poolpiduse linnu,» kirjutas Hanso. «Mina tänasin viisakalt ja mõtlesin, et järsku kalkun, paabulind või Aafrika kiiverpärlkana, kui ma kodu kaotanud lindu otsima asusin. Jäljed olid, siis jälle kadusid. Peale paari tundi linnuotsimise vabanduse (sest kõik mu tutiga kure moodi linnud olid ju kodus olemas) nime all talvenautimist märkasingi suvises lambaaias kõnealust tegelast. Imeline hallhaigur.»

Vigastatud tiivaga lind ei jaksanud pikalt lennata. «Sain ta kärmesti kätte, et püüda nii kaua abistada, kuni ta iseseisvub või Raplamaale Imeloomade seltsi viia edasisele professionaalsemale turgutamisele.»

Külm aeg on Heidi Hanso sõnul ilus, aga loodusele raske. «Ise muidugi oma egoismis tahaks mõelda, et lind teadis küll, kelle juurde sattuma peaks, et oleks mingigi võimalus pakane üle elada,» märkis Hanso vihjates, et tal on lindudega palju kogemusi. «Vähemasti tuli ta kindla peale midagi õpetama. Kasvõi seda, et selle teleskoop-kaela küljes on harpuuniväärne teleskoop-nokk, mis suurima heameelega enesekaitseks su silma rihib. Läks hästi, sain vastu mütsi.»

«Ja ei, ma ei jäta teda looduse hooleks, nagu hättasattunud metsloomade puhul soovitatakse. Endale ka muidugi ei kavatse jätta, lihtsalt abistada,» lisas ta.

Hallhaigur (Ardea cinerea) on haigurlaste sugukonda kuuluv suur lind. Wikipedia andmetel hõlmab tema looduslik levila Euraasia parasvöötme ja osaliselt ka Aafrika. Eestis on ta vähearvukas haudelind, vähesed ka talvituvad. Hallhaigru pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1500–2000 paarile, talvist arvukust 30–300 isendile.