TÄHTIS TEADA ⟩ Seitse hädasolevat loomatüüpi – kuidas neid märgata ja aidata?

Ketikoerad on Eestis kahjuks siiani väga levinud, eriti maapiirkonades.

FOTO: Shutterstock

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus koordinaator Maaja Mäll toob välja seitse loomatüüpi, kes sageli abi vajavad ning viisid, kuidas hättasattunud loomi aidata saab.

1. Kalad

Tihti on akvaariumikalad, keda peetakse kas kodudes või avalikes asutustes, üsna nigelates tingimustes. Et mitte ükski akvaarium ei suuda pakkuda kalale samaväärseid tingimusi kui päris veekogu, tuleb kalade tehistingimustes pidamisel pöörata erilist tähelepanu nende keskkonnale. 

Kalade akvaariumites pidamisel tuleks tähele panna järgmist:

1. Akvaariumil peab olema kaas või kate, et kalal ei oleks võimalik sealt välja hüpata.

2. Kui akvaariumitaimed ja muu akvaariumivarustus ei paku kalale piisavalt varju, peab akvaariumis olema kalale varjumiskoht.

3. Akvaariumi vee kogus, kvaliteet, temperatuur ja sügavus peavad olema sobivad seal peetava kala liigile, suurusele ja arvule.

4. Akvaariumi vesi ei tohi olla must ja sogane.

5. Akvaariumis ei tohi olla surnud kalu, need tuleb kohe eemaldada.

6. Akvaariumi sisustus ja põhjamaterjal peavad olema sobivad seal peetava kala liigile.

7. Kalarühmade, -parvede ja -liikide liitmise või kalarühma uue kala toomise korral tuleb arvestada kalaliikide omavahelise sobivuse ja eri liiki kalade loomulike käitumisharjumustega. Näiteks ei tohi panna kokku agressiivseid kalu mitteagressiivsetega.

Kui tekib kahtlus, et akvaarium ja kalade pidamistingimused ei vasta nõuetele, tehke võimalusel fotod, märkige eelpool viidatud puudused üles ning saatke olukorra kirjeldus Veterinaar- ja Toiduametile aadressil kaebus@vet.agri.ee.

2. Põllumajandusloomad

Kes on põllumajandusloom?

Põllumajandusloom on peamiselt koduloom (sealhulgas -lind), keda aretatakse ja peetakse loomse toodangu (liha, piima, villa, naha, karusnaha, munade) saamiseks või töö- ja veoloomana kasutamiseks. Näiteks ka tänapäeval tihti lemmikloomaks nimetatavat hobust liigitatakse Loomakaitseseaduse tähenduses siiski põllumajandusloomaks. 

Kuidas teha selgeks, et põllumajandusloom on hätta sattunud, sh vigastatud või teda ei peeta õigesti? 

Vigastatud põllumajandusloomal (veised, lambad, kanad jne) võib esineda mitmeid erinevaid vigastusi (verejooks, liigese ja luude traumad jms). Kui loom lebab maantee ääres, on tegu suure tõenäosusega viga saanud loomaga. Põllumajanduslooma pidamise tingimused on sätestatud Loomakaitseseaduses loomapidamise peatüki all: https://www.riigiteataja.ee/akt/LoKS. 

Kuna pidamise nõuded erinevate loomaliikide kaupa on väga erinevad, saab kasulikku lisainformatsiooni põllumajandusloomade pidamise kohta järgnevatelt veebilinkidelt:

Vasikad: https://www.riigiteataja.ee/akt/12991686

Veised: https://www.riigiteataja.ee/akt/13215393

Sead: https://www.riigiteataja.ee/akt/1003924

Kanad: https://www.riigiteataja.ee/akt/686971

Broilerid: https://www.riigiteataja.ee/akt/13346488

Lambad ja kitsed: https://www.riigiteataja.ee/akt/13215401

Karusloomad: https://www.riigiteataja.ee/akt/13356899

Kellele teatada hättasattunud, sh väärkoheldud või halvasti peetud põllumajandusloomast?

Kui märkate kedagi, kes peab oma põllumajandusloomi halvasti, siis pöörduge Veterinaar- ja Toiduameti poole kaebus@vet.agri.ee või väga kiiret sekkumist vajava juhtumi puhul küsige oma piirkonna järgi sobivaid kontakte VTA infotelefonil 605 1710. Vajadusel aitab mtü Loomus avalduse koostamisel ja abi saab küsida ka looma olukorra hindamisel Loomuse e-postiaadressil info@loomus.ee või telefonil 53322206

Kellele teatada surnud põllumajanduslooma leidmisest?

Kui leiate surnud põllumajanduslooma, siis tuleks pöörduda kohalikku omavalitsusse, kellel on kohustus teha kindlaks looma omanik ning tagada surnukeha äratoimetamine.

3. Ketikoerad

Ketikoerad on Eestis kahjuks siiani väga levinud, eriti maapiirkondades.

Kui märkate koera, keda peetakse õues ketis, siis kontrollige kindlasti üle, kas tema pidamisel on tagatud järgmised miinimumnõuded:

  1. Kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi 10 m ulatuses ja vähemalt 2 m laiuti kummalegi poole. Kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m2 ulatuses.
  2. Kui koera kett on metallist, peab keti ja jooksutrossi või muu sobiva vahendi ühenduskoht olema sellisest materjalist, mis koera liikumise ajal ei tekitaks häirivat heli. 
  3. Koera kett peab paiknema nii, et oleks välistatud selle keerdumine puu või muu eseme ümber.
  4. Väliaedikus peetav koer ei tohi olla samaaegselt ketis.
  5. Koeral peab olema maapinnast kõrgemal asuv tuule- ja vihmakindel kuut, mille sees on magamiskoht ja mille sissepääsust koer sisse mahub.
  6. Koeral peab olema kogu aeg ligipääs puhtale joogiveele.

Kui märkate koera, kelle puhul ei ole eelpoolmainitud nõuded täidetud, siis tehke koerast ja tema keskkonnast fotod ning edastage need koos kirjeldusega Veterinaar- ja Toiduametile aadressile kaebus@vet.agri.ee . Vajadusel saate abi loomakaitseorganisatsioonidelt.

4. Hulkuvad loomad

Kuna loomade hulkuma laskmine on seadusega keelatud ja iga loomaomanik peab pidama järelevalvet oma lemmiku üle, siis kõik avalikus ruumis omapäi ringi liikuvad kassid, koerad ja muud lemmikloomad loetakse seaduse kohaselt hulkuvateks loomadeks.

Kui näete hulkuvat lemmiklooma, siis peaksite sellest koheselt informeerima piirkonnas asuvat varjupaika või selle puudumisel kohalikku omavalitsust, kellel on seadusest tulenev kohustus loom varjupaika toimetada. 

Kuidas ise aidata hulkuval loomal kodu leida? 

Loomakliinik, varjupaik ja ka kohalik omavalitsus peaksid kõik omama kiibilugejat, mis tuvastab looma omaniku kui loom on kiibistatud ja tema andmed on registrisse kantud. 

Võimalusel koosta kuulutus: tee loomast fotod, sinna juurde kirjuta, et loom otsib omanikku, ja riputa teated ümbruskonnas selleks ette nähtud kohtades üles (teadetetahvlid kaubanduskeskustes, tänavatel jm). Vajadusel küsi teate ülespanekuks luba, sest teatud kohtades võib kuulutuste paigaldamise eest trahvi saada. Teavita ka varjupaika ja teisi loomi abistavaid organisatsioone ning lisa leitud looma fotod võimalusel ka nende veebi- ja Facebooki lehekülgedele. Võimalik, et ka omanik on sinna kaotatud lemmikust teada andnud ja otsib teda interneti kaudu taga.

Kas hulkuvatele loomadele on mõistlik pakkuda toitu ja peavarju?

Kui hulkuvale loomale ei õnnestu kiipi kontrollides ega ka kuulutades vähemalt 14 päeva jooksul eelmist omanikku üles leida või on loom sündinudki tänaval, võib ta oma lemmikuks jättagi. Kui aga pikemas perspektiivis sellist soovi ei ole, siis tuleb arvestada, et hulkuvat looma ajutiselt kodustades, st pakkudes loomale süüa ja peavarju, saab pakkujast looma uus omanik. Looma hiljem varjupaika viies, võidakse tema eest küsida loomaomanikule kehtivat loovutustasu. Kui loom siiski ajutiselt enda juurde võtta tasuks talle aktiivselt kodu otsida mõne loomakaitseorganisatsiooni abiga.

Hulkuvaid loomi tänaval toitmas käia ei ole mõistlik kui nendest koheselt varjupaigale või kohalikule omavalitsusele ei teatata, sest loomad paljunevad kiiresti poegides mitu korda aastas ja omavad pesakonnas mitmeid poegi. Hiljem kassi- ja koerakoloonia probleemidega tegeleda on oluliselt raskem kui üksiku hulkuva loomaga. 

5. Loomad loomapoes

Enamikes Eesti lemmikloomapoodides müüakse loomi ja paljudes neist esineb loomade/lindude pidamisel ka suuri puudujääke.

Nii eksootilised loomad kui pisiloomad, kes on põhilised loomapoodides müüdavatest loomadest, vajavad väga erilisi tingimusi ja tihti vahetuv personal ei pruugi nende vajadustega kursis olla. Ka loomi ostvad kliendid saavad tihti kaasa ebapädevaid soovitusi.

Kahjuks on ka Eesti seadusandlus nii eksootiliste loomade kui pisiloomade koha pealt väga pealiskaudne. Lemmikloomade pidamise nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/13006944) sätestab üldsõnaliselt kõige elementaarsemad tingimused, kuid enamike loomade puhul mitte liigiti. 

Siiski saab ka mitte ekspert olles pöörata tähelepanu sellele, et loomade puurid, terraariumid ja akvaariumid oleksid puhtad, et neil oleks varjumisvõimalus ja söök/jook. Kui loomi on ühte kohta pandud kokku liiga suurel arvul, siis on see kindlasti probleem. 

Kui märkate midagi, mis tundub häiriv või vale, siis võimalusel tehke sellest foto (kõigis loomapoodides ei ole lubatud) ja edastate info kas Veterinaar- ja Toiduametile kaebus@vet.agri.ee või võtke ühendust mõne loomakaitseorganisatsiooniga.

6. Metsloomad

Loomakaitseseadus kasutab metslooma asemel mõistet «looduses vabalt elav loom». Metsloomad on loomad, kes elavad looduses ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end.

Kas hättasattunud metslooma või lindu võib koju viia?

Metslooma ei tohi koju viia isegi mitte siis kui tundub, et loom võib olla hädas, sest juba koju viidud looma loodusesse tagasiviimine on äärmiselt raskendatud. Lisaks sellele on suur tõenäosus, et loom sureb kodus mõne päeva pärast kas nälja või stressi tagajärjel. Kui märkad linnupesast väljakukkunud linnupoega või vigastatud metslooma, siis ise sekkumise asemel tuleks kontakteeruda spetsialistidega, näiteks Eesti Metsloomaühinguga telefoninumbritel 56322200.

Metslooma tohivad aidata vaid selleks eriväljaõppe saanud ja vajalikke vahendeid omavad isikud. Tihti on ka nii, et pesast väljakukkunud linnupoja läheduses on tema ema, kes linnulast lendama õpetab. Või näiteks jäneste ja metskitsede ema imetab oma poegi vaid mõned korrad päevas ning looduses üksi olev noorloom ei vaja inimese abi, kuigi sageli nii arvatakse. 

Milline metsloom või lind on hättasattunud ja vajab inimese abi? 

Abituteks ehk inimesepoolset abi vajavateks loetakse orvustunud, vigastatuid või ebaharilikku olukorda – näiteks asulatesse – sattunud metsloomi. Riiklikul tasemel vastutab abitute metsloomadega toimetamise eest Keskkonnaamet.

Kevadeti, kui metsloomadel ja lindudel on pojad olemas või tulemas, võivad sageneda juhtumid, kui inimene kohtab abituna näivat looma-lindu. Sellised kohtumised võivad toimuda ka seetõttu, et loomapojad alustavad iseseisvat elu, olles siiski oma vanemate kaitse all ja nende abitus on vaid näiline.

Enne, kui loomale appi tõttate, on reegel number üks: terve loom ega ka üksik looma-linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleb rahule jätta. Teda ei tohi puutuda ega muidu häirida (pikalt vaadata, silitada, sülle võtta). Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on vanemad, kes neid toidavad ja kaitsevad. Lisaks võivad paljud linnupojad (rästad, kuldnokad, kakud) olla sellises eas, et pesast lahkumise aeg on käes – nad ei pruugi lennata, vaid varjuvad põõsaste vahele ja rohu sisse ja otsivad lisaks vanematelt saadavale toidupalukesele ka ise toitu ning elavad oma tavalist linnuelu.

Kuidas teha kindlaks, kas pesast välja kukkunud linnupoeg on hüljatud või tegelikult mitte?

Hüljatud linnupoeg on loid, tema silmad on poolavali või suletud, puudutamisel tundub ta külmana, ta on kõhnunud ja sulestik on ilmselgelt alaarenenud. Linnupoeg ei ole hüljatud, kui  ta on elav ja püüab põgeneda, ta silmad on niisked ja täiesti avatud, ta teeb kinnipüütult kõva kisa ja roojab, puudutamisel tundub soe ning ta kõhupool on sagedasest toitumisest punnis.

Kuidas ära tunda vigastatud või haiget metslooma?

Vigastatud või haigel metsloomal on kas silmnähtavad vigastuse tunnused (nt haavad, luumurrud) või  käitub metsloom veidralt: on inimese läheduses liiga julge, paistab olevat segaduses, apaatne vms.

Lindude sagedasemad vigastused on luumurrud tiibadel ja jalgadel, naha ja lihaste haavad, sulgede kaotus ja õnnetusest või pesast allakukkumisel saadud šokk. Üldjuhul on vigastatud linnud piiratud liikumisvõimega ja ei suuda inimese eest ära lennata. Samas tuleb tähelepanelik olla, et lindudel võib esineda ka rändejärgset loidust ja kurnatust, mille tulemusel on linnu liikumisvõime tavapärasest aeglasem.

Kellele teatada vigastatud või asulasse eksinud metsloomast?

Kui teie koduõue või territooriumile satub vigastatud või ilmselgelt veidralt käituv (liiga julge, segaduses, apaatne vms) metsloom või märkate abi vajavat metslooma looduses või veel enam linnas, siis tuleks kõigepealt helistada Eesti Metsloomaühingusse telefoninumbril 56322200, päästeametisse numbril 112 või Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel valvetelefonil 1313 ning kirjeldada olukorda. Nimetatud kohtadest antakse juhiseid edasiseks tegutsemiseks.

Kellele teatada surnud linnust või muust metsloomast?

Kui leiate surnud metslooma, siis tuleb sellest teavitada kohalikku omavalitsust. Kui surnukeha on maanteel, siis teavitada Maanteeametit telefoninumbril 1510 ning püüda metsloom võimalusel maantee pealt teeserva tõsta, et vältida liiklusohtlikke olukordi. I ja II kategooria kaitsealusest loomast tuleb viivitamata teavitada Keskkonnaametit telefoninumbril 680 7438 vastavalt Looduskaitseseaduse paragrahvile 63 (Surnuna leitud kaitsealune loom).

Kellele teatada kui sõidate autoga metsloomale otsa ja ta saab vigastada või sureb?

Kui sõidate autoga metsloomale otsa ja ta saab vigastada, peaksite sellest teavitama Eesti Metsloomaühingut telefoninumbril 56322200, Keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313 või kohalikku jahiseltsi. Kui loom on surnud, tuleb sellest teavitada Maanteeametit telefoninumbril 1510 või kohalikku omavalitsust. Vältimaks edasisi liiklusohtlikke olukordi, püüdke surnud metsloom võimalusel maantee pealt teeserva tõsta.

7. Väärkoheldud lemmikloomad

Kuidas teha selgeks, et lemmikloom on väärkoheldud või ei peeta teda hästi? 

Loomade väärkohtlemisi pannakse toime väga mitmel erineval viisil: näiteks kui ketis peetava koera keti pikkus on alla 5,5 meetri, ööpäevaringselt õues peetaval loomal puudub ilmastikutingimuste eest varjumiseks selleks ette nähtud ehitis või muu varjualune. Väärkoheldud loomad on tihtilugu silmnähtavalt alakaalus ja nälginud välimusega. Loomade peksmine võib raskusastmest olenevalt käia nii väärkohtlemise kui julma kohtlemise alla. Looma tahtlik tulistamine, uputamine või muul viisil hukkamine on julm kohtlemine, mis on karistatav kriminaalkorras.

Kui märkate kedagi, kes peab oma looma halvasti, siis kõigepealt peaks tutvuma Eestis kehtivate lemmikloomade pidamise nõuetega: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12952706&id=13006944. Need nõuded sätestavad täpselt, milliseid tingimusi kõige levinumad lemmikloomad vajavad. Ka näiteks looma hülgamine ja loomale veterinaarabi mitte tagamine on seadusega keelatud ning võrdne väärkohtlemisega.

Kuidas käituda kui olete veendunud, et lemmiklooma väärkoheldakse või peetakse ebasobivates tingimustes?

Kui olete veendunud, et lemmikloomade pidamise nõudeid (vt https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=12952706&id=13006944) ei ole täidetud ja loomaomanikuga vestlemisest olukord ei parane, siis pöörduge Veterinaar- ja Toiduameti poole kaebus@vet.agri.ee või küsige oma piirkonna järgi sobivaid kontakte VTA infotelefonil 605 1710. Vajadusel saate abi olukorra hindamisel ja ametkonna poole pöördumisel erinevate loomakaitseorganisatsioonide käest. 

Kui näete pealt looma peksmist, mürgitamist, tulistamist või mõnda muud looma julma kohtlemist, siis tuleb sellest viivitamatult teada anda politseile hädaabinumbril 112.