RMK lageraie sundis Kurgja kanakullid pesa maha jätma

Kanakull. Foto on illustratiivne

FOTO: Shutterstock

Ekspertide hoiatustest hoolimata otsustas RMK juhtkond möödunud talvel teha lageraiet Kurgjal kanakulli pesa ümbritseval vanametsa-alal, hävitades sellega linnu pesametsa.

Kaitstava ja ohustatud kanakulli seire käigus selgus, et linnud on Kurgjal asuva pesa maha jätnud pärast seda, kui Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegi pesa naabruses ulatuslikku lageraiet. 

Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele, raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast.

Riigimetsades asuvate loodusväärtuste eest hoolt kandma pandud RMK õigustas avalikult oma tegevust, väites, et pesapuu jääb raiealast välja ja kaitstava liigi elupaigas raiumist lubab ka seadus. Hiljuti tehtud kanakulli seire käigus selgus, et läks siiski nii, nagu RMK-d hoiatati: vanadest metsadest sõltuvad liigid ei suuda elada raiesmikel ega nende vahele jäävates väikestes metsakildudes.

Rõõmsama uudisena saab teatada, et raie tõttu kolinud kanakullipaar leidis umbes kilomeeter kaugemal uue pesapaiga. Uueks koduks valisid linnud vanametsa, kus RMK möödunud talvel kavatses samuti teha lage- ja harvendusraiet, kuid mille metsateatised vaidlustas kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks, ning mille Keskkonnaamet on tänaseks määranud vääriselupaigaks.

Paraku selgus, et uus pesapuu ei suutnud kanakulli kogukat pesa kanda ja pesa varises paar nädalat tagasi koos poegadega. Sellele vaatamata on vähemalt osa poegi tänaseks lennuvõimelised ja nõuavad pesametsas häälekalt vanematelt süüa.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme Indrek Tammekännu sõnul ilmestab Kurgjas toimunu metsade üleraiega seotud probleeme. «Vähesed säilinud vanametsakillud on tänaseks muutunud ohustatud, kaitstavate ja vanadest metsadest sõltuvate liikide viimaseks pelgupaigaks. Kolimisvõimeline elustik püüab raietega hävitatavate kodude asemel leida uusi, mis paratamatult on üha halvema kvaliteediga. Enamikul metsaelustikust aga ümber asumise võimalust ei ole.»

«Hoolimatu intensiivmajandamisega kaasneb elustiku vaesumine ja üha hapramaks muutuv ökosüsteem. See omakorda toob kaasa meie elukeskkonna määramatu muutumise. Eesti riigile kuuluvate metsade hoidja, kaitsja ja majandana peab RMK tegutsema vastutustundlikult,» lisas Tammekänd.