T, 24.11.2020
Sisuturundus

Millised ohud varitsevad kasse suvel ja kuidas neid ära hoida?

FOTO: Shutterstock

Suvel tasuks ilusatest ja soojadest ilmadest rõõmu tundes kindlasti mõelda ka oma lemmikule, kellele kuumad ilmad võivad teinekord eluohtlikuks saada.

Temperatuuri tõustes on nii inimestel kui loomadel risk saada kuumarabandus. Eriti ohustatud on lühininalised tõud nagu himaalaja ja pärsia kassid, kel on raske end lõõtsutades maha jahutada. Samuti on suuremas ohus ülekaalulised, paksu karvaga ja südamehaiged lemmikud. Järgnevalt olemegi välja toonud peamised tegurid, mis suviti kasse ohustada võivad. Juba varakult neile mõeldes, võid ära hoida kõige halvema.

Ära jäta kassi autosse!

Isegi siis mitte, kui vaid korraks poes käid ja akna lahti jätad — see ei ole kuigi palju abiks, sest õhuringlust ei pruugi tekkida. Kui väljas on üle 20 kraadi sooja, võib pargitud autos temperatuur tõusta lausa 49 kraadini. Kuna lemmik soojeneb inimesega võrreldes kiiremini, piisabki ainult mõnest minutist, et eluohtlik seisund tekkida võiks.

Tuulutusasendisse jäetud aken on kassile eluohtlik!

Tihti arvatakse, et kui aknad tuulutusasendisse jäetakse, siis loom sealt välja ei saa, õhk liigub ja kõik ongi hästi, kuid paraku jõuavad suve saabudes loomakliinikutesse ikka ja jälle kassid, kes on aknast alla kukkunud või kinni jäänud tuulutusasendisse jäetud akende vahele. Loom tahab aknast välja saada, kuid tema nimmepiirkond jääb akna vahele kinni. Mida rohkem ta end vabastada püüab, seda rohkem akna ava tema keha soonib. Nii saavad siseorganid tugevalt kahjustada, sest keha ja veresooned surutakse kokku. Isegi kui omanik satub „õigel ajal“ peale, leiab kassi elusana ja paistab, et kõik on korras, võib kass hiljem ikkagi saadud vigastusse surra. Leebemal juhul lõppevad sellised kinnijäämised suure loomaarsti arve ja väga pika paranemisajaga.

Jälgi, et kass rõdule ei pääseks!

Ja seda ka siis, kui kass, kes muidu peaaegu kunagi õue ei kipu. Teinekord võib lemmik isegi omaniku jaoks ootamatult käituda, näiteks võib kass järsku mööda lendavale linnule reageerida ning püüdes teda kätte saada, võib loom õnnetult aknast alla kukkuda. Et selliseid õnnetusi vältida, võib akende ja rõdude ette paigaldada metallist võre. Vältida tuleks sääsevõrku, kuna mõnele kassile meeldib mööda võrku üles ronida ja nii võib see looma raskuse all kergelt katki minna. Ka tuulutusavade jaoks on müügil võresid, millega avasid katta.

Putukad

Kindlasti kiusavad suvel kasse ka sääsed, mesilased ja herilased. Sarnaselt inimestele, võivad ka meie lemmikud olla allergilised putuka nõelamise suhtes. Harva, kuid siiski, võib pärast nõelamist tekkida loomal ka anafülaktiline šokk, mis on väga tõsine, teinekord lausa eluohtlik seisund. Anafülaktilise šoki tunnusteks on oksendamine, hingamisraskused ja põiepidamatus, loid olek ning palavik. Kui koheselt ei reageerita ja loomake abi ei saa, võib see kaasa tuua krambid, teadvusekaotuse ja halvimal juhul isegi surma. Enamjaolt siiski ei tee herilased ja mesilased meie lemmikule palju kahju, kuid kindlasti tuleks looma jälgida ja pöörduda loomaarsti poole, kui lemmik saab nõelata suu või kaelapiirkonda. Seda põhjusel, et kui nõelamispunkt juhtub olema näiteks keelel või kurgul, läheb see koht paiste ja nii ei saa loom korralikult hingata.

Loo kassile jahe nurgake

Kuna kass veedab üldjuhul palju aega toas, siis tuleks kuumarabanduse vältimiseks koduelu korraldada nii, et seal oleks piisavalt õhku ja jahedust. Kui akende vahel kaitsevõre pole, ära neid ava. Võimalusel pane tööle konditsioneer või ventilaator. Kindlasti tõmba akendele rulood ja kardinad ette, et päike tuppa ei paistaks. Otsene päikesevalgus, mille eest ei saa peitu pugeda, pole hea. Võimalusel aseta kuhugi märg rätik või jahutusmatt.

Tuleta kassile vett meelde

Kui koeri on suvel hea veekogude äärde viia, siis kassid nii palju rõõmu ujumisest üldjuhul ei tunne, mistõttu on keerulisem teda jahutada. Seetõttu on olulisem jälgida, et tal pidevalt värske vesi kõrval oleks. Teinekord võib tekkida ka vajadus seda talle meelde tuletada. Seda eriti põhjusel, et üldiselt saavad kassid enda veenormi toortoidust kätte, mistõttu ei pruugi tal niisama lihtsalt januinstinkti tekkida. Hoolitse selle eest, et su sõbra igapäevamenüüs oleks vedelikurohked lihakonservid. Aga kuna suvel võiks vedelikke rohkem tarbida, kui tavaliselt, siis aitab ka näiteks see, kui paigutad kodu erinevatesse tubadesse ja nurkadesse veeanumaid, et loomale vee olemasolu meelde tuletada.

Ohtlikud taimed

See on oluline punkt ka muul ajal kui ainult suvel. Hoolitse selle eest, et loom ei pääseks toataimedele ligi näiteks sel ajal, kui ise perega kodunt ära oled. Väga paljud taimed on lemmikutele mürgised, mistõttu kassid ja eelkõige just kassipojad võivad suurest uudishimust end ohtu seada. Üldiselt mürgiseid taimi kassid suures koguses ei söö, kuid kindlasti ei tasu sellele lootma jääda, et kass võiks ise mürgise taime ära tunda.

Levinumad taimed, mida koju ostetakse, kuid mis kassile head ei tee, on näiteks tõlvlehik, alpikann, asalea, flamingolill, havisaba, kalla, luuderohi, jõulutäht, ratsuritäht, vahalill ja draakonipuu, kuid see nimekiri pole kaugeltki lõplik. Need võivad tekitada loomale erinevaid seedehäireid ja neerukahjustust ning eriti tugeva mürgistuse korral võib loom ka surra. Ohtlike taimede nimekiri on väga pikk, seega enne taime ostmist tasuks selle kohta kindlasti eelnevalt infot otsida või loomaarstilt nõu küsida.

Unusta see, et kassil üheksa elu on. On ainult üks ja seda tuleb hoida!

Lemmikloom on vastutus – teda tuleb jälgida ja kuna ta ei saa ise tihtipeale aru, mis on talle hea, mis mitte, siis on omaniku kohustus tagada oma lemmikule turvaline elukeskkond.

Õnneks ei ole ka ülekuumenemise märke keeruline märgata ja seetõttu saab õige tegutsemise korral ruttu reageerida. Kui lemmik hakkab raskelt hingama, lõõtsutab ja on loid, vii ta varju ning paku talle kohe vett või jääkuubikuid, mida lakkuda. Kui sellele lisaks tekivad tal krambid, oksendamine ja kõhulahtisus, helista koheselt lemmikute kiirabisse. Lisaks võivad ülekuumenemisest märku anda ka palavik, minestamine, siniseks/erepunaseks muutunud igemed ja keel ning sülje liigne eritumine. Kui märkad ükskõik milliseid teistsuguseid muutusi oma lemmiku käitumises, pöördu kindlasti veterinaari poole.