Hoiatus!

Artikkel on sobilik üksnes üle 18-aastastele lugejatele.

Ma olen vähemalt 18-aastane Ma ei ole veel 18-aastane

Tallinna loomakorjused lähevad taaskasutusse

AS Vireen.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja.

Tallinna linnas asub pealinna ainus loomakorjuste hoidla, kuhu tuuakse nii kodu- kui ka metsloomi, kelle elutee siin maailmas lõppenud on. Korjused toimetatakse edasi vastavasse tehasesse, kus need töödeldakse ning saadud produktid taaskasutusse suunatakse.

Paljassaare 85 aadessil asuvasse hoidlasse toovad loomakorjuseid nii Metsloomaühing, päästeamet, politsei kui ka loomade varjupaik. Loomad pannakse vastava suurusega kottidesse ning ladustatakse külmikusse, kuni selle täitumiseni. 

Seejärel viiakse hoidla täitumisel kogunenud loomakorjused Väike-Maarjas asuvasse AS Vireeni tehasesse. Aasta jooksul tühjendatakse külmikut MTÜ Tallinna varjupaiga hinnangul ligikaudu kolm korda. Korjustest satub külmikusse nii metskitsi, põtru, kasse, koeri kui ka suures koguses linde.

Praegu on külmikus ka hüljes, kelle korjus randa oli uhutud, ning üle 30 kilogrammi kajakapoegi, kelle Metsloomaühing oli linnast kokku korjanud. Korjuste transpordiks tellitakse spetsiaalne auto, mille abil on võimalik loomi vedada külmas temperatuuris. 

AS Vireen töötleb loomseid kõrvalsaadusi ja hukkunud loomi, mis tehase jaoks on tooraine.

Päevas tuleb tehasesse ligikaudu 30–50 tonni toorainet, mis pärineb lihatööstustest, farmidest, taludest, loomaaiast, varjupaikadest, sõnab AS Vireeni juhataja Tarmo Terav. Toorainet saabub vahel ka tollist, need on enamasti konfiskeeritud toiduained.

Pärast vastuvõttu purustatakse kogu tooraine ning kõige suurem tükk jääb tikutopsi suuruseks. Saadud massist keedetakse kateldes vesi välja, kuna tooraine sisaldab ligikaudu 50 protsendi ulatuses vett.

Kui vesi on välja aurutatud, steriliseeritakse sültjas mass ja kuivatatakse. Edasi liigub materjal pressi, kus eraldatakse loomne rasv ja liha-kondijahu.

Rasv transporditakse Euroopase, kus erinevates tehastes valmistatakse sellest diiselkütuse biolisandit.

Liha- ja kondijahu läheb momendil Leetu, kus seda kasutatakse peamiselt energeetika valdkonnas. 2021. aasta aprilliks valmib tehase oma aurukatlamaja, kus biokütusena hakkame kasutama lihakondijahu, sõnab Terav.

Välja aurutatud vesi puhastatakse bioloogiliselt ja taaskasutatakse tehases ruumide, seadmete ning transpordi pesuks.

«Seega järgi ei jää midagi alles, ja  kõik läheb taaskasutusse,» ütleb Terav.

Aastas tuleb varjupaikadest ligikaudu 18 tonni hukkunud või hukatud lemmikloomi.