VARJUPAIK ANNAB NÕU ⟩ Looma adopteerimise ABC

Anna Maria Naanuri
, suvereporter
Copy
Tallinna loomade varjupaigas kodu otsiv triibik.
Tallinna loomade varjupaigas kodu otsiv triibik. Foto: Tallinna loomade varjupaik

Varjupaiga MTÜ Tallinna loomade varjupaiga juhataja Relika Linnu sõnul on oluline, et inimesed enne kodulooma võtmist seda väga hoolikalt kaaluksid, sest lemmikule turvalise ja pikaajalise kodu pakkumiseks on vajalik põhjalik eneseanalüüs.

Mõtle läbi oma järgmised 10 aastat 

Kassid ja koerad elavad keskmiselt 12–15 aastaseks, mistõttu on oluline läbi mõelda vähemalt 10 aasta suurimad elumuutused, mis võivad lemmiku elu mõjutada. Näiteks abielu, lahutus, laste saamine ja kolimine.

Lind toob näiteks varjupaika neljal korral sattunud koera Maša, kelle varasemad omanikud loobusid temast korduvalt oma kooselust tingitud probleemide tõttu. Varjupaik võttis ohjad enda kätte ning nüüd elab Maša juba mitu kuud uue armastava pere juures.

Varjupaik kastreerib-steriliseerib kõik täiskasvanud kassid, kassipoegi mitte

Kassi adopteerimine Tallinna loomade varjupaigast maksab 35 eurot, mis tasub looma ülalpidamiskulud ning on mõeldud tulevaste abivajajate tarbeks. Selle sümboolse summa eest kastreeritakse või steriliseeritakse kõik täiskasvanud kassid, kuid meeles tuleb pidada, et see ei kehti kassipoegade kohta. Koera adopteerimiseks varjupaigast peab uus omanik tasuma 50 eurot.

Looma adopteerimiseks tuleks esmajoones saata sooviavaldus

Enam ei piisa lihtsalt varjupaika kohale minemisest ja looma välja valimisest. Varjupaik võttis 1. juunil vastu otsuse, et lõpetab avatud uste päevad. Loomaga saab lähemalt tutvust teha alles siis, kui varjupaik on sobivad kandidaadid välja valinud. Avalduse põhjal valib varjupaik välja loomale sobiva kandidaadi, kes ka kohapeale kutsutakse. Seejärel viiakse läbi vestlus, kus varjupaiga töötaja selgitab inimesele välja valitud looma plusse ja miinuseid, mida aja jooksul täheldatud on.

Varjupaigast saab lemmiku adopteerida vaid selleks sobiv inimene

Tulevase omaniku valikul mängib rolli nii varasem taust, stabiilne sissetulek, mis looma eest hoolitsemiseks vajalikud vahendid võimaldab ning laste olemasolu peres, sest mitte kõik loomad ei sobi lastega.

Looma käitumine muutub koduseinte vahel

Oluline on meeles pidada, et varjupaigast võetud looma käitumine võib koju jõudes muutuda. Linnu sõnul muutub loom uues kodus tavaliselt sõbralikumaks ja seltsivamaks, kuid ette on tulnud ka kurvemaid lugusid, kus lemmikule ei sobi mingil põhjusel uue kodu tingimused.

Ära unusta looma testamendis mainida

Võimaluse korral märgi testamendis, kelle juurde koduloom peale omaniku surma elama asub ning kellest saab tema uus vastutav isik. Tihtipeale ei oska omanikud sellistele asjadele ette mõelda ning armsa kodulooma saatus võib jääda varjupaiga kätesse.

Lemmiklooma kiip tuleb LLRis ise omanikuga siduda

Lind paneb loomaomanikele südamele, et tihtipeale ei jõua lemmik kiirelt oma algsesse koju tagasi, sest omanik ei ole lemmiklooma registris lemmiku kiibile kontaktandmeid lisanud. Tema sõnul ei räägi kiipi paigaldavad veterinaarid klientidele tihtipeale, et LLRis on vaja ise andmed ära täita.

Varjupaik võtab seal juba varem olnud loomad tagasi

Kui varjupaika saabub tagasi seal juba varem olnud loom, ei pruugi omanik oma lemmikut enam tagasi saada. Selline reegel on loodud looma huvides, sest mõned omanikud ei ole looma eest hoolitsemiseks piisavalt vastutustundlikud ning lemmik oleks õnnelikum uue armastava pere kodus elades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles