Laagna tee kobaravariis raskelt viga saanud koer vajab heade inimeste abi

«See on nii traagiline ja karm lugu, mis ei vaja ühtki emotsiooni tõstvat lauset. Piisab kui vaadata Olegi, kes napilt Laagna teel toimunud massimõrva meenutavast liiklusõnnetusest eluga pääses.

Ta ei mäleta midagi sündmustest. Täna teab ta vaid seda, et tema naine lamab intensiivraviosakonnas ja koer Arinale murtud selgroo tõttu väga suuri lootusi ei anta. Oleg istub ja vaatab ainiti ühte kohta. Rääkida tuleb ettevaatlikult, sest suvalise lause peale hakkab mees lihtsalt nutma. See kõik on inimlik, arusaadav ning tema nahas ei sooviks meist keegi olla,» tunneb Valner mehele kaasa.

«Loomalood on inimeste lood ja ka selles loos astub tahtmatule tapatööle ja hullumeelsele hulljulgusele vastu palju headust. Loomapäästegrupp võtab vastavalt kokkuleppele kõik Arinaga seotud kulud enda kanda ja tagab parima saadaoleva ravi. Olegil ja tema õel on praegu vaja aega enda jaoks ning loodetavasti koeraga seotud murekoormast vabanemine teeb nende olemise natukenegi paremaks. Nad ei küsinud abi, aga Loomapäästegrupi nimel pakkusin seda ise. 

Ma ei hakanud tegema petukaupa, vaid kuulutan annetuste kogumise välja pärast Eriveti loomakliinikus toimunud põhjalikku tervisekontrolli. Loomaarst dr. Ranno Viitma vaatas ja kompas Arina läbi ülima põhjalikkusega,» kirjutab Valner.

Dr. Viitma sõnul Arinal tagakäppades mingi tundmus on, aga arsti sõnul on tema olukord kindlasti halvem kui tavaliste diskiprobleemidega patsientide puhul. «Liigutada teda ei tohi, sest kui selgroog murdub, siis on see mäng kaotatud,» ütles dr. Viitma murelikult.

Kuna loomakliinikus koera operatsiooniks vajalikku tsementi kohe võtta ei olnud, siis pakuti välja, et operatsioon teostatakse pärast pühi. Blogipostitusest selgub, et Valner pakkus seepeale välja, et ehk saab operatsiooni teha varem, kui tema võtab ülesandeks neile ise steriilset luutsementi gentamütsiiniga hankida. Kliinik oli valmis vastu tulema.

«Edasi tuiskasin otse PERH'i EMO osakonna suurte bosside jutule Mustamäe haiglasse. Ei naerdud välja. Ei oldud üleolevad vaid mõeldi ja tunti kogu südamest nii koerale kui peremehele kaasa,» kirjeldab Valner asjade käiku. «EMO osakonnast oleks saanud kogu paketi ehk luutsemendi koos proteesi ja kruvidega, kuid selle hind poleks olnud mitte mingil juhul taskukohane. Sestap suunasid nad mind ühte firmasse, kus paraku avalikku tänu ja mainimist ei soovitud.»

Kuna vajalikud asjad saadi kätte, pääses Arina juba täna operatsioonile. Blogipostituse ajal oli koerake alles operatsioonilaual, mistõttu hetkel tema käekäigu kohta rohkem informatsiooni pole.