Aleksei Turovski vastab: kas rähn võib puud toksides haiget saada?
22. juuni 2020, 13:19
/nginx/o/2020/06/18/13158903t1hcaba.jpg)
Postimehe noortele mõeldud erilehe Postimees Juunior lugejatel on võimalus spetsialistidelt küsida loomateemalisi küsimusi. Täna vastab küsimusele zoosemiootik Aleksei Turovski, kes räägib sellest, kuidas on rähn võimeline puid toksides terveks jääma.
«Kas rähn võib puud toksides haiget saada?»
Vastab zoosemiootik Aleksei Turovski:
Rähniliste seltsi kuuluvatel lindudel on väga omapärane amortisatsiooni ehk tõukeleevenduse mehhanism. Nende nokk, mis koosneb ülemisest ja alumisest osast, on tugevate vetruvate konstruktsioonidega, mis koljule kinnituvad. Suure tõenäosusega ei tunne rähnid puud toksides mingit valu ja oma vägeva amortisatsioonisüsteemi tõhususe pärast peapõrutust kartma ei pea.
Rähnilistel on ka suurem keeleluu kui teistel lindudel. Keeleluul on erilised jätked, mis ulatuvad pea sees alalõua tagant kuklani ja sealt üles pealaeni. Tänu keeleluu erilisele ehitusele suudab rähn oma peenikese keeletipu kaugele nokast välja upitada. Nii saabki ta valmis toksitud august keele sisse ajada ja puus peituvatele putukatele ligi pääseda. Siis torkab ta oma terava keelega putukad läbi ja tõmbab nad, nagu šašlõkivardaga, endale suhu.
Rähnidele maitsevad väga puudes elavad või talvituvad putukad, näiteks sikumardikate tõugud või puus talvituvad 7-täpilised lepatriinud, keda oma mürgisuse tõttu enamik linde süüa ei taha, rähnid aga küll.