Sisuturundus

Lemmikut tuleb kaitsta kuumarabanduse eest

FOTO: pexels.com

Lemmikute omanikel on oluline silmas pidada, et koerad ja kassid ei ole võimelised higistama nii nagu inimesed. Higinäärmed on neil nõrgalt arenenud. Rohkem higinäärmeid asub vaid käpapadjanditel ja ainus võimalus kehatemperatuuri alandada on lõõtsutades. PetCity loomakliiniku veterinaar Kertu Kivirand rõhutab, et lemmikut ei tohi mingil juhul suvel päikese kätte jätta nii, et tal ei ole võimalust soovi korral varju liikuda.

Lemmikut ei tohi suvel autosse jätta

Eriti ohtlik on jätta loom autosse, isegi kui see on pargitud varju ja aken on lahti. Temperatuur autos võib minutite jooksul kahekordistuda. Kuumaga peab loomal alati olema ligipääs joogiveele. Lemmiku karvastik toimib isolaatorina nii külma kui kuuma eest ja päikesekiirte otsese toime ehk päikesepõletuse eest.

Karvast looma ei tohiks suveks ära pügada lootuses, et tal siis palav ei ole. Tulemuseks on hoopis vastupidine efekt. Pigem tuleks karvastikku hooldada, pulstid ja liigne aluskarv välja kammida ja vajadusel karv lühemaks pügada.

Kuuma eest kaitseks on saadaval ka jahutusmatte ja -veste ning jahutavaid ventilaatoreid.

Kuumus võib viia surmani

Kui vaatamata lõõtsutamisele lemmiku kehatemperatuur tõuseb, tekib tal kuumarabandus (ligikaudu kehatemperatuuril 41 kraadi). 43 kraadi juures kahjustuvad looma siseorganid ja aju ning järgneb surm. Kuumarabandusele on eriti vastuvõtlikud lühikoonulised (brahhütsefaalsed) tõud, samuti väga noored või vanad ning südamehaiged või ülekaalulised loomad. Lühikoonulised ei suuda anatoomiliste iseärasuste tõttu oma kehatemperatuuri hästi reguleerida, sest õhuvool on takistatud. Mopsid ja buldogid ülekuumenevad juba väga kerge füüsilise pingutuse korral ja vajavad soojal ajal erilist hoolt.

Kuumarabandus võib tekkida minutitega. Kuumarabanduse tundemärgid on tugev lõõtsutamine, hingamisraskus, loidus kuni teadvuse kaotuseni, tasakaaluhäired, värinad, krambid, tumepunased või sinakad limaskestad ja keel, samuti ilavool, oksendamine ja kõhulahtisus. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb lemmik koheselt toimetada jahedamasse kohta, jahutada teda niiskete rätikutega (eriti käppasid ja kõhualust, nahalt aurustuv vedelik jahutab paremini kui karva niisutamine) ning jaheda, mitte külma veega ja pöörduda koheselt esmaabivastuvõtule. Liiga külma veega jahutades tekib organismil šokiseisund. Teadvusel loomale tuleb anda jahedat vett juua.

Veejoomine on hädavajalik

Õnnetuse ennetamiseks tuleb hoida lemmikut otsese päikesepaiste eest, vältida kuumi umbseid ruume, jalutada varahommikul või hilja õhtul ja mitte kuumal asfaldil. Samuti tuleb vältida füüsilist pingutust ning jalutuskäigule alati vesi kaasa võtta.

Ketikoerte pidamisel peab hoolitsema selle eest, et koeral oleks võimalik päikese eest varjuda ning vabalt puhast vett tarbida. Töö- ja sportkoerte puhul tuleb loomale varjulisi puhkepause võimaldada. Tööülesandeid täites võivad koerad ise puhkamise ja veejoomise unustada, seega peab omanik seda neile võimaldama.

PetCity veterinaar rõhutab, et UV-kiirgus põhjustab loomadel nagu inimestelgi nahapõletikku ehk päikesepõletust. Päikesepõletus ohustab valge või lühikese karvastikuga loomi, eriti ninapeeglit ja kõrvu. Pidevalt päikese käes viibivatel heleda karvastikuga loomadel on suurenenud risk haigestuda lamerakulisse kartsinoomi, mis on agressiivne halvaloomuline kasvaja.

Kõige parem on lemmikloomade puhul sagedast ja otsese päikesepaiste käes viibimist üldse vältida. Põhimõtteliselt võib kahjustusohtlikke piirkondi (näiteks kõrvaotsad) lastele mõeldud päikesekreemiga määrida. Samas tuleb silmas pidada, et loomadele mõeldud päikesekreeme saadaval ei ole ning tuleb loomi tuleb takistada päikesekreemi ära lakkumast.

PetCity lemmikute kiirabi aitab sind ja sinu lemmiklooma siis, kui kõik teised on kinni - öösel ja riigipühadel. Kliinik asub Tallinnas, Rannamõisa tee 8 ja lühinumber on 15222.