Ulukiuurija Peep Männil: Haabersti karud põgenesid ilmselt agressiivse isaslooma eest

Pruunkaru. Foto on illustratiivne.

FOTO: Marko Saarm

Täna varavalges jätkus Haaberstis suuroperatsioon kolme inimasustusse sattunud karu püüdmiseks. Seni on metsaottidel õnnestunud inimesi vältida ning võimalus, et nad on mujale liikunud, on suur.

Keskkonnaagentuuri ekspert, ulukiuurija Peep Männil sõnas Lemmikule, et Tallinna ümbruses on karusid varemgi nähtud. «Eelmisel aastal tehti jahimeeste poolt lähim poegadega emakaru vaatlus umbes 15 kilomeetri kaugusel, Haaberstist lõuna pool Ääsmäe kandis. Niisiis, praeguseid teadmisi arvestades on kõige tõenäolisem, et sealt Haabersti karud pärit on.»

Eestis on karud inimasustuses Männili sõnul harv nähtus ja see kehtib eriti poja või poegadega emakaru kohta. Noorloomad võivad rännakutel ikka inimasustuse vahele ära eksida, aga siginud emad enam maid ei avasta, vaid jäävad paikseks. 

Inimasustusse võib karu meelitada toit, aga seda ainult juhul, kui mesikäpp on inimese kohaloluga ära harjunud, näiteks inimeste poolt üles kasvatatud. Männili hinnangul on Haabersti juhtumi puhul siiski kõige tõenäolisem, et pojaga või poegadega ema on põgenemas agressiivse isakaru eest, mida karude puhul jooksuajal paraku ette tuleb.

Suuroperatsioonil olid kohal ka jahimehed — karud loodetakse uinutada, kuid inimeste eludega riskida ei saa ja vajadusel võetakse kasutusele kõige karmimad meetmed.

FOTO: Eero Vabamägi

2018. aasta seire andmetel võis Harjumaal karusid olla 60 ringis, möödunud aasta andmed on veel kokku võtmata. Enamus Harjumaa karudest elab aga maakonna ida- ja kaguosas, Tallinna ümbruses on neid vähe.

Karud võivad inimest rünnata, kuid teevad seda vaid enese või emakaru puhul poegade kaitseks. Kui inimene karu esimesena ründab või karule tundub, et tema elu on ohus, võib ta vastu rünnata. Muul juhul mitte, kinnitas Männil. 

Kuna inimasustusega alale sattudes on metsloomad ebakindlad ja justkui nurka surutud, käituvad nad linnakeskkonnas ettearvamatumalt kui metsas ja see muudab nad ka inimestele ohtlikumaks.

Seega, kui kohtud asulas suure metsloomaga, siis:

  • Hoia loomast eemale ja väldi temaga igasugust kokkupuudet;
  • Taandu rahulikult selg ees, aga ära kindlasti pööra loomale selga;
  • Väldi loomaga silmsidet ja ära tee järske liigutusi;
  • Ole vaikne ja ära tee lärmi;
  • Anna loomast kohe teada hädaabinumbril 112, kirjeldades võimalikult täpselt, kus looma nähti, kui suur ta on ning kuhu suunas ta edasi liikus.

Päästeamet palub ka meeles pidada, et metslooma ei tohi pildistada. Tuleb arvestada, et loom on stressis ja võib igast inimese kergemakäelisest liigutusest halbu kavatsusi välja lugeda.