Sisuturundus

Hea teada: levinumad kevadeti lemmikuid kimbutavad probleemid

FOTO: Shutterstock

Kevad on käes ja iga päevaga aina suvisemaks muutuvad ilmad meelitavad meid rohkem õue aega veetma. Samas kaasnevad soojade ilmadega ka mitmed ohud, millega loomaaomanik arvestada võiks. Allajärgnevalt oleme välja toonud probleemid ja haigused, millele kevadel erilist tähelepanu pöörata.

Allergiad

Nagu inimestel, esineb ka meie lemmikutel allergiaid ja seda eriti kevadel, kui õhus on palju õietolmu ja teisi allergeene. Sarnaselt inimestele on ka loomadel kevadise allergia peamisteks tunnusteks sügelustunne, punetus, aevastamine ning vedeliku eritus silmadest ja ninast. See kõik tekitab loomale palju ebamugavust ja kuna allergia iseenesest üle ei lähe, tuleks esmalt veterinaari juures välja selgitada täpne allergia põhjustaja, mida saab kindlaks teha kas naha- või veretestidega. Kui on teada, mille suhtes loom tundlikum on, oskab loomarst juba ka täpsemaid juhiseid anda, kuidas lemmiku allergiaid leevendada ja ta olemist paremaks muuta.

Kevadine ussikuur on oluline!

Soojade ilmade saabudes muutuvad aktiivsemaks ka kõik parasiidid, sealhulgas puugid ja kirbud. Viimased ärritavad lemmiku nahka, aga samas võivad olla ka paelusside levitajaks. Kuid kui kirpe ei ole, ei peaks arvama, et siis pole ka paelusse. Enamasti saavad lemmikud usse teiste loomade väljaheiteid nuusutades ja kodus pere keskel võivad nad neid levitada ka inimestele. Ka puuke ei tasuks alahinnata. Ehkki levinud on arusaam, et loomadele nad midagi ei tee, siis on juhtumeid, kus ka koer borrelioosi nakatunud on. Halvem on aga see, kui loom puugi pere keskele toob. Õnneks on loomakauplustes küllaltki suur valik erinevaid puugipeletusvahendeid. Veterinaariga nõu pidades leiad kindlasti sobiva. Ära unusta ka ussirohtu. Parasiitidega nakatumist on võimatu ära hoida, seetõttu tuleb ussirohtu regulaarselt anda ja kuna preparaate on väga erinevaid, siis teile sobiva ja rohu andmise sageduse aitab selgeks teha samuti loomaarst.

Põiepõletik

Mitmed uuringud on näidanud, et kevadeti esineb koertel põiepõletikke sagedamini kui muul ajal ja üldse on umbes 14% koertest kord oma elu jooksul põiepõletikku kogenud. Põhjuseid, miks põiepõletik tekib, võib olla mitmeid. Enamasti on see tekkinud bakteriaalse infektsiooni tagajärjel, mis tähendab, et bakter on sattunud põide väliskeskkonnast kas kuseteede kaudu või on jõudnud sinna organismist. Aga seda võivad põhjustada ka erinevad haigused nagu näiteks diabeet. Igal juhul vajab see sekkumist, sest tegemist on väga ebameeldiva ja valusa murega. Pealegi võib see viidata ka tõsisematele probleemidele nagu näiteks põiekividele ja kasvajatele, mis ärritavad põieseina ja muudavad lemmiku organismi infektsioonile vastuvõtlikumaks.

Leptospiroos

Lased pärast pikka jalutuskäiku koeral lombist kosutuseks vett juua? Ära seda enam tee. Porilombid on sageli bakterile soodsaks paljunemiskeskkonnaks ja sealt juues võib koer haigestuda eluohtlikku nakkushaigusesse leptospiroosi. Leptospiroos eelistab sooja ja niisket ilma, mistõttu levibki see rohkem just kevadeti ja sügisel. Selgeid tunnuseid haigusel pole, seega on nii veterinaaril kui loomaomanikul ilma kindlate testideta leptospiroosi väga raske diagnoosida, kuna haigustunnused sarnanevad väga paljudele teistele haigustele. Lemmik võib tunda end halvasti, olla loid ja isutu. Tema vedelikutarbimine ning urineerimisvajadus võivad suureneda ning kaasneda võivad ka kõhulahtisus ja oksendamine. Igal juhul tasub muutuste korral veterinaari poole pöörduda, kes haiguse kinnitamiseks või välistamiseks saaks vajalikke teste teha. Kui diagnoos on teada, saab määrata ka ravi. Üldjuhul ravitakse leptospiroosihaigeid antibiootikumikuuriga. Olgu siinkohal ka öeldud, et selle haiguse vastu saab ka vaktsineerida, kuid vaktsiin kaitseb vaid osade baktertüvede vastu, mistõttu ei pruugi alati vaktsineeritud lemmiklooma omanik leptospiroosi kahtlustada. Küll aga põeb tavaliselt vaktsineeritud lemmikloom haigust kergemalt, seega vaktsineerimine on kasulik igal juhul.

Kennelköha

Aga levivaid viiruseid on kevadeti veel. Näiteks parvoviirusinfektsioon, koerte katk ja kennelköha. Esimest kaht esineb juba tunduvalt vähem, seda peamiselt tänu korralikule vaktsineerimisele. Kui aga tundub, et koeral on pidevalt midagi kurgus ning ta aevastab, köhib või proovib oksendada, siis on üsna tõenäoliselt tegemist kennelköhaga. Lisasümptomitena võib erituda koeral nii silmadest kui ninast voolust, tal võib olla palavik ning ta on loid ja isutu. Haigus on äärmiselt nakkav piisknakkushaigus. Enamasti haigestutakse kas koertekoolis või võistlustel, aga ka mänguväljakutel, seega köhivat koera ei tohiks mitte mingil juhul teiste neljajalgsete juurde lasta. Enamasti möödub täiskasvanud koera jaoks kennelköha suuremate probleemideta, kuid kui koer on juba vanemas eas ja tema immuunsus on nõrk, võib haigus tõsisemalt kulgeda ja raskemal juhul isegi saatuslikuks saada. Oluline on köha puhul reageerida, mitte jääda ootama, et see iseenesest üle läheks ja loomaarsti külastada. Üldiselt allub kennelköha hästi ravile. Raviks määratakse vastavalt vajadusele kas antibiootikumid, hormoonravi või köha vaigistavad ravimid. Õnneks on neid aga äärmisel juhul vaja, enamik koeri põevad haiguse kergelt läbi ega vajagi spetsiifilist ravi. Sellegi poolest võiks lasta oma lemmikut kennelköha vastu vaktsineerida. See ei hoia küll haigust eemale, kuid kergendab selle kulgu ja ägedust.