SPETSIALIST SELGITAB ⟩ Mida teha, kui kassil on stress?

Copy
Stress on kuhjuv — häiriva faktori jätkudes või faktorite lisandudes võib loomal ühel hetkel tekkida terviseprobleem või käitumishäire.
Stress on kuhjuv — häiriva faktori jätkudes või faktorite lisandudes võib loomal ühel hetkel tekkida terviseprobleem või käitumishäire. Foto: Shutterstock

Kuidas aru saada, et kassil on stress, mis võib stressi põhjustada, millised tervisemured võivad kassil stressi tagajärjel tekkida ja kuidas aidata loomal stressist jagu saada?

Stressi põhjustab igasugune faktor, mis kutsub organismis esile stressivastuse ja nn stressihormoonide vabanemise.

Stress võib kassidel väljenduda käitumisprobleemidena: agressiivsus, hüperaktiivsus, roojamine ja urineerimine liivakastist väljapoole, liiga vähene urineerimine või hoopis eemalehoidev käitumine ja peitmine, enesehoolitsuse lõpetamine, mittesöödavate asjade söömine või enda karvutuks lakkumine. Tõepoolest, stressi ainus tunnus võib olla ka kõhualuse karvutuks lakkumine, kusjuures tihti ei näegi omanik kassi end lakkumas, kuna loom teeb seda salaja.

Looma võime pideva stressoriga toime tulla sõltub stressorite tugevusest ja rohkusest ning looma organismist. Stress võib viia tõsiste terviseprobleemideni: immuunsuse langus, põiepõletik, viirushaiguste aktiveerumine, kõhulahtisus, isutus või liigsöömine jpm.

Võimalikud stressiallikad 

Mis siis ikkagi kassidel kõige enam stressi põhjustab?

  • Ebameeldivad sensoorsed elemendid (tajud) nagu liiga madal temperatuur, kare pinnas, müra, ebameeldiv või liiga tugev lõhn, groomingus karva pügamine;
  • Uudsus nagu kolimine, uus pereliige või vana pereliikme kaotus, tuttava inimese poolse tähelepanu kadumine, omaniku reisileminek, uue lemmiklooma lisandumine peresse (isegi kui loomad pealtnäha hästi läbi saavad) või vana lemmiku kaotus;
  • Ootamatused nagu päevaplaani muutumine, toidukorra hilinemine, liivakasti puhastamise režiimi muutus;
  • Kontrolli puudumine ümbritseva üle nagu peidukohtade ja ronimisvõimaluste puudumine või vähesus, kassile ebameeldiv või ebasobiv käsitlemine (nt. laps mängib), võimetus loomuomast käitumist väljendada (nt. mängides või jahti pidades).

Eriti äge probleem tekib loomadel, kes on varem saanud õues vabalt liikuda, kuid siis on tubaseks jäetud. Elumuutus on radikaalne ja toas hakkab loomal lihtsalt igav. Kui kass on kassipojast saati ainult toas elanud, ei oska ta õue tahta ning seetõttu võib tal stressi vähem olla. Igavusest tingitud käitumisprobleemid (lõhkumine, kräunumine jne.) sõltuvad ka kassi temperamendist. Siinjuures tuleb kassitõu valikul meeles pidada, et mida aborigeensem tõug valida, seda metsikuma käitumisega ta on ja tubane rikastamata eluviis võib viia tõsiste probleemideni (nt. järjest populaarsemaks muutuvate bengali kasside puhul).

Stress on kuhjuv ehk häiriva faktori jätkudes või faktorite lisandudes võib ühel hetkel tekkida terviseprobleem või käitumishäire (sagedasemad korduv põiepõletik ja agressiivsus). Haigestumise ärahoidmiseks tuleb kassi elukeskkond teha talle piisavalt meeldivaks ja stressivabaks. Vastavaid meetmeid nimetatakse multimodaalseks keskkonna modifitseerimiseks ehk lihtsustatult keskkonna rikastamiseks. Keskkonnarikastamisel on kassi elukvaliteedile arvatust suurem mõju ning see võib olla ainus võimalus põiepõletike kordumise ärahoidmiseks.

Tähtsad asjad, millega tasub arvestada

Liivakast

Peab olema piisavalt suur. Kass peab saama raskusteta kasti siseneda, ümber keerata ja kraapida. Kasti suurus vähemalt 1.5 korda kassi suurus (ninast sabajuureni). Liivakast tuleb aeg-ajalt ka välja vahetada, kuna plastmass on poorne materjal ning kogub väljaheitejääke isegi korralikult puhastades. Liivakaste võiks kodus olema ühe võrra rohkem kui on kasse (ühe kassiga majapidamises kaks, kahe kassiga kodus kolm jne.). Kastid peavad olema erinevates tubades võimalikult rahulikes ja kõrvalistes kohtades. Ühte tuppa paigutatud mitu kasti funktsioneerivad kassi jaoks siiski ainult ühe kastina. Liivakastid võiksid olla ka igal korrusel, kui kodu on mitmekorruseline. Kass peab saama liivakasti minna ilma, et teine kass teda takistada võiks.

Enamasti pole oluline, kas kast on kaanega või avatud. Avatud kasti eeliseks on, et omanikule tuleb liivakasti koristamine tihedamini meelde. Kassiliiv peab olema klombistuv, lõhnatu, vähetolmav, peeneteraline ja liivakiht kastis vähemalt 5 cm paksune (kui kass on juba harjunud muu liivaga ja probleeme ei ole, ei tasu liiva välja vahetama tormata). Liivakasti tuleb puhastada iga päev (ka hügieeni huvides, et vältida inimeste nakatumist võimalike kassi edasikantavate haigustekitajatega), kogu liiva vahetamine ja kasti kuuma vee ja seebiga pesemine peaks toimuma vähemalt kord kuus.

Toit

Toitumine peaks olema regulaarne, toit täisväärtuslik ja tasakaalustatud ning arvestama kiisu tervislikku seisundit, vanust ja füsioloogiat (kas on steriliseeritud/kastreeritud või mitte). Noorele mänguhimulisele toakassile rohkelt süsivesikurikast toitu andes võib saada hüperaktiivse kõike lõhkuva ja kräunuva looma, kuna kass ei oska liigse energiaga lihtsalt midagi peale hakata. Toit peab olema kvaliteetne (mitte toidupoest ostetud) ja mõnel juhul võib loomakliinikust leida ka spetsiaalseid toite, mis sisaldavad nö rahustavaid komponente.

Ka toidunõude eelistused on kassidel erinevad, seetõttu tasub pakkuda erinevaid nõusid erinevates kohtades (kuid kindlasti liivakastist eemal). Sama kehtib jooginõude kohta. Sageli tarbivad kassid liiga vähe vett, seetõttu peaks erinevaid jooginõusid kodus mitmesse kohta paigutama, samuti on oluline neid igapäevaselt pesta ja vett vahetada. Mõni kiisu eelistab tilkuvat või voolavat vett, mõni klaasnõud jne. Jooginõu peaks olema veega ääreni täidetud ja võimalusel piisavalt suur, et kassi vurrud joomise ajal nõu servi ei puudutaks.

Ruum

Kassidele on oluline kolmemõõtmeline ruum, et oleks tagatud vertikaalsed ronimisvõimalused. Pesad, riiulid jms. peavad mahutama üht kassi nii, et teine kass ei saaks puhkavat looma segama ja ära ajama minna. Puhkealade lähedale võiks paigutada erinevatest materjalidest kraapimispostid piisavalt kõrgele, et kass saaks ringutades mugavalt kraapida. Tihti kasutavad kassid kraapimispuid just pärast uinaku tegemist. Ka liikumis- ja ronimisvõimalusi peaks olema võimalikult palju.

Tegevus

Kass on kiskja, kes peab jahti sageli, kuid suurem osa katseid ebaõnnestub. Toitumisaeg tubastes tingimustes peab seda peegeldama. Kass tahab toidu eest vaeva näha ning vajab vaimset stimulatsiooni.

Kass võiks oma päevase toidu saada erinevatest mänguasjadest ja/või slow-feeder kaussidest, kust peab palakesi püüdma. Kuna mänguasi muutub kassi jaoks üpris kiiresti ebahuvitavaks, võiks mänguasju olla mitu ning neid võiks roteerida ehk aeg-ajalt üks lelu peitu panna ja teine kasutusele võtta. Mänguasju saab osta loomapoodidest või ise kodus meisterdada. Kui kodus on mitu kassi, peab iga kass igal ajahetkel saama segamatult oma tegevusi toimetada. Samuti juhul, kui koju tulevad külalised, peab kass saama rahulikult liivakasti, toidunõude, peidukohtade jne. juurde.

Mõnikord soovivad omanikud kassi igavuse peletamiseks koju teise nurrumootori juurde võtta. Kuna kasside omavahelist sobivust ei ole võimalik ette ennustada, võib uue kassi võtmine olla hoopis katastroofiline viga. Kui kass käib õues piirkonnas, kus on ka teisi kasse, on naabrite vahel territooriumi kasutus tõenäoliselt ajaliselt jagatud. Üks liigub alal rohkem hommikul, teine õhtul, kolmas öösel jne. Kui kiisu on pelglikum, võib tema territoorium täielikult mõnele teisele kassile kuuluda ja õueminek võib talle hoopis stressi, hirmu ja isegi kehavigastusi põhjustada.

Rutiin

Rutiin on kasside jaoks äärmiselt oluline. Kui igapäevases elurütmis on tarvilik midagi muuta (sh toidu osas), peab muutus olema võimalikult järk-järguline. Kassi kokkupuuted omanikuga peavad olema struktureeritud ja kassi jaoks ettearvatavad. Halva käitumise eest karistada ei tohi, see võib lõhkuda lemmiku-omaniku usaldusliku suhte. Äärmisel vajadusel sobib karistamiseks veeprits, kuid seda kasutada ainult siis, kui kass on ebasoovitava tegevuse käigus tabatud. Hiljem (kas või mõnikümmend sekundit) karistamisel ei seosta kass karistust teoga ja karistamine on lihtsalt ebaõiglane. Iganenud arusaamad nina pissiloiku pistmisest oleks viimane aeg minetada.

Omanik peab igapäevaselt kassiga koos midagi meeldivat ette võtma, et suhe lemmikuga oleks tugev ja usalduslik. Kassi lemmiktegevusi peaks tegema igal päeval samal ajal. Näiteks kammimine pärast hommikusööki, mänguaeg pärast tööd, paitamine enne magamaminekut. Kasside tähelepanuvajadus on väga erinev. Mõni ongi kass, kes kõnnib omapead, kuid mõni käib omanikul pidevalt järel ja otsib kontakti. Omanik peaks kassile andma nii palju tähelepanu, kui kiisu soovib. Nii liigne kui liiga vähene tegelemine on stressiallikad.

Veel abivahendeid stressi maandamiseks

Kui eelnevate punktide eest on võimalikult hästi hoolitsetud, kuid kiisu stressitase ei lange piisavalt, võib proovida järgnevaid abivahendeid.

Feromoonid

Loomakliinikutes on saadaval kassidele omaste feromoonidega difuusereid ja spreisid. Feromoonid on inimese haistmisele tajumatud lõhnamolekulid, mida kassid kasutavad omavaheliseks suhtluseks (nt. emakass poegade rahustamiseks). Looduslikult levitavad kiisud feromoone näärmetega, mis asuvad peapiirkonnas, käpapadjanditel ja uriinis esemete (ka inimeste) vastu hõõrudes, kraapides ja uriiniga märgistades. Nüüdseks on välja töötatud erinevate feromoonide sünteetilised analoogid, mida saab loomakliinikutest osta ja oma kassi rahustamiseks julgustava lõhnasignaali kaudu kasutada.

Toidulisandid

Loomakliinikutes on saadaval erinevaid rahustava toimega toidulisandeid, nende loomale andmine tasub alati loomaarstiga läbi rääkida, et vältida pettumust või vale kasutamist. Palderjani või naistenõgest sisaldavad looduslikud tooted võivad kassil hoopis hüperaktiivse käitumise esile kutsuda. Eeterlike õlidega tooted võivad looma tervisele ohtlikud olla ning kasutamist tuleks samuti arstiga arutada.

Ravimid

Äärmisel juhul, kui mitte miski muu ei aita ja olenevalt kassi terviseprobleemidest, võib arst vastavalt kasu-riskihinnangule kirjutada välja ka ravimeid. Tegu ei ole kergekäelise otsusega ega esmavalikuga ning otsuse teeb loomaarst vastavalt kiisu heaolule.

Sageli ei oska omanik aimatagi, et tema kiisu ei tunne end hästi ja stressiallika väljaselgitamine võib olla keeruline. Kassid on imelised loomad ja nende hingeelu mõistmine pole lihtne ülesanne. Samuti ei ole Eestis kahjuks litsentseeritud kasside käitumisterapeute. Kui siiski on kahtlus, et kiisul võib stressi või sellest tingitud haigestumist esineda, tasub oma loomaarstiga kindlasti nõu pidada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles