SILMAD LAHTI ⟩ Eesti teid on taas vallutamas konnade hordid

Kahepaiksete abistamiseks on eelmistel aastatel nendes rändekohtades, mis ristuvad liiklustihedate maanteedega, vabatahtlikud konni ohutult üle tee aidanud kudemispaikadesse liigutanud. Kuna riigis on kehtestatud inimestele kogunemise keeld, siis ei toimu ka konnatalgud, et vältida inimeste hulganisti ühte kohta kogunemise võimalust.

Kahepaiksed rändavad enda kudemispaikadesse igal kevadel, kui õhtused ja öised temperatuurid on piisavalt kaua soojad olnud. «Konnade massiline rändamine pole veel alanud, kuid kahepaiksed on siin seal juba talvisest tardumusest ärganud. Olgugi, et konnade abistamine ei tähenda alati massilist inimeste kokkusaamist, oleme ettevaatlikud ja otsustasime juba tuttavas vormis konnatalgud tühistada,» ütles algatuse «Konnad teel(t)» eesvedaja Kristiina Kübarsepp. «Konnatalgute juhid ja varem meid abistanud inimesed saavad küll kaasa lüüa ja loodame rändeinfot ikkagi koguda,» lisas ta.

Õnneks on mõnes kohas langenud ka liikluskoormus, mis tähendab ohutumat rännet konnadele. Parim, mida kahepaiksete heaks antud olukorras teha saame, on vältida ebavajalikke autosõite õhtutundidel, umbes kuskil kella üheksa ja kesköö vahel, kui käib massiline kahepaiksete ränne.

Algatuse «Konnad teelt(t)» eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Konnade elude päästmisel on abiks tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes rände ajal õhtutundidel. Pikemas plaanis on aga tarvis ohtlikele teelõikudele rajada kestlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Kaheksa aastaga on vabatahtlikega abiga säästetud üle 111 000 kahepaikse elu.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.