KAS TEADSID? ⟩ Kaheksa laialt levinud loomamüüti, millest ükski pole tõsi

Siilile piima pakkuda ei tasu

FOTO: Kirsty Wigglesworth/PA Wire/PA Images/ Scanpix

On raske leida inimest, kellele ei meeldi loomad ning kes ei tahaks nende kohta midagi põnevat teada saada. Küll aga pole kõik avalikult ringlevad loomafaktid tõesed — täna neist kaheksa ümber lükkamegi. 

Dolly oli maailma esimene kloonitud loom

Lammas Dolly

FOTO: PAUL CLEMENTS/AP / Scanpix

Kui mõelda loomade kloonimisele, tuleb esimesena meelde lammas Dolly, kes peale sündi ülemaailmselt tuntuks sai. Dolly nägi ilmavalgust 1996. aastal, kuid esimene elusolend klooniti juba aastal 1952 — tegu oli konnakullesega. Tegelikult klooniti enne Dollyt veel viis lammast, kellest kaks jõudsid täiskasvanuikka. Küll aga oli Dolly esimene, kes klooniti täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil. 

Kõrvahargid ronivad inimesele kõrva

Kõrvahark

FOTO: Shutterstock

Kõrvaharkide hirmus und kaotama ei pea, sest meie kõrvadesse ronimiseks neil erilist soovi pole ning ajju nad tungida ei taha. Nimi annab sellele loomakesele teenimatult halva maine — tegelikult on nad suurepärased kahjurite hävitajad. Küll aga ei tasu neid siiski kätte võtta, sest terava hargiga suudavad nad läbi inimese naha torgata. 

Jaanalind pistab hirmust pea liiva alla

Jaanalind

FOTO: Shutterstock

Jaanalindude komme pea liiva alla pista ei ole tõene ja kui asjale korraks loogiliselt mõelda, saaks igaüks aru, et tegu on rumala taktikaga, sest lind ei suudaks nii hingata. Ohuolukorras toetavad jaanalinde hoopis nende pikad ja tugevad jalad: kui ära jooksmine ei aita, võivad nad vaenlast väga tugevalt lüüa. Kui jaanalind pea mõnikord maadligi hoiabki, siis tõenäoliselt seetõttu, et end vähem nähtavaks teha. 

Punane värv ajab härja närvi

Härjavõitlus

FOTO: Jorge Guerrero/AFP/ Scanpix

Punase rätiku härja ees lehvitamine on laialt levinud pilt ning kuna loom selle peale endast välja läheb, on lihtne uskuda, et just agressiivne värv on see, mis ta reaktsiooni esile kutsub. Härg ei taha härjavõitlejat rünnata mitte sellepärast, et tollel on punane rätt käes — looma ärritab hoopis tema ees toimuv liikumine ja pealtvaatajate kisa.

Vanale koerale uusi trikke ei õpeta

FOTO: Shutterstock

Jah, koerad õpivad käsklusi tõepoolest paremini nooremas eas, kuid ka juba eakamad neljajalgsed on korraliku treeningu abil võimelised uusi oskusi omandama. Sama kehtib tegelikult inimestegi kohta — hea tahtmise juures saab asju õppida vanusest olenemata. 

Siilid armastavad piima

Siilile piima pakkuda ei tasu

FOTO: Kirsty Wigglesworth/PA Wire/PA Images/ Scanpix

Kui sul on koduaias siil ja sa tahad tema elu veidi kergemaks teha, on piim viimane asi, mida talle pakkuda. Müüt, et siilid tahavad piima, on vale, sest kuigi nad võivad piima limpsida, ei mõju see neile hästi. Selle asemel pane aeda alustass värske veega ning kui soovid okaskera toita, sobivad selleks hästi kanakonserv ja vutimunad.

Lehmade kõhutuul rikub õhku

FOTO: Shutterstock

Tihti arvatakse, et lehmad peeretamine paiskab õhku hiigelsuurtes kogustes metaani, mis aitab kaasa kliimasoojenemisele. Tegelikult moodustavad lehmade kõhutuuled kogu metaanist, mis nende organismist eraldub, vaid 3 protsenti. Enamuse metaanist nad kas hingavad või röhitsevad välja.

Kuldkala mälu kestab kolm sekundit

Kuldkala nii lihtsalt ei unusta

FOTO: Shutterstock

Tegelikult on kuldkalade mälu umbes viis kuud pikk. Kuldkalad suudavad näiteks meelde jätta aja, mil neid toideti ning siis sööki enne seda ootama asuda.