PÄEVAKÄPP ⟩ Arelia on ikka veel esimese kodu ootel

«Iga kord kui mõni südamlik laps soovis mulle palukest poetada, ütlesid täiskasvanud: «Ära katsu, pärast on haige!».

Ja nii ma seal kortermaja juures kükitasin. Teadmata, mis elu toob ja kas ma üldse olen väärt elamist. Talvekülmad näpistasid mu kõrvu ja käpakesi, sügistormid sasisid mu vihmast läbimärga kasukat ning suvekuumad kuivatasid kurku… Iga päev mõtlesin, kui kaua veel?

Õnneks jäin silma ühele südamlikult kassihaldjale, kes mu turvakodusse toimetas. Nüüd olengi siin, juba kolmandat aastat. Kõht on täis, tuba on soe, kuid ometigi olen endiselt märkamatu… Märkamatu nende kümnete huviliste jaoks, kes endale pereliiget tulevad otsima. Alati soovitakse, et kass tunneks ka pere ära ja tuleks paisid nuruma või jalge ette püherdama.

Aga mis saab minust? Pisikesest Areliast, kes on hetkel veel liiga tagasihoidlik, et jalge ette paitusi nuruma tulla, ent sellegipoolest päris oma kodu ootab? Kui mina veel sinu jalge ette ei tule, kas siis mina polegi oma kodu väärt? Igatsen sind ju nii väga ja tahaksin väga olla päriselt sinu pereliige.

Kui sinu südames on natukene armastust ning oled nõus andma mulle, tagasihoidlikule, kuid südamlikule Areliale, võimaluse, siis tule mulle külla ja lähme koos koju. Mina olen sind juba pikalt oodanud!»

Pehme ja mõnus Arelia ootab kodupakkumisi aadressile info@kassideturvakodu.ee.