VISAD PAHARETID ⟩ Üheksa linnuliiki, kes looduses kaost külvavad

Kaljutuvi

FOTO: Pixabay

Kui mõelda loomariigi pahandusetegijate peale, ei pruugita linde variandiks pidadagi. Tegelikult on mõned sulelised vägagi problemaatilised ning täna neist üheksaga tutvumegi. 

1. Kuldnokk

Kuldnokk

FOTO: Pexels

Kui Eestis on kuldnokk armastatud kevadekuulutaja, siis mujal maailmas neisse nii heatahtlikult ei suhtuta. Inimeste poolt Põhja-Ameerikasse viidud kuldnokad on välja tõrjunud kohalikke linnuliike ja hävitanud viljapuid. Põhja-Ameerika kuldnokkade populatsiooni hinnatakse kahele miljonile ja neid on lubatud igal ajal tappa.

Lääne-Austraalias, kuhu kuldnokad pole veel jõudnud, on valitsus palganud püsivaid patrulle, kes peavad maha laskma kõik sinna tulla üritavad linnud. 

2. Koduvarblane

Koduvarblane

FOTO: Pexels

Ka varblane, kuigi pisike, on teiste lindude suhtes tihtipeale agressiivne. Pärit Euraasiast, viidi koduvarblased 19. sajandi keskel Ameerikasse, Aafrikasse, Uus-Meremaale ja Austraaliasse. Ameerika ornitoloogid on täheldanud, et varblased lõhuvad võõraste lindude pesi ja tapavad neis olevad pojad, et paremad pesapaigad oma valdusesse saada. Kuna nad saavad inimasustustes hästi hakkama, on see nende levikule kaasa aidanud ja konkureerivatele liikidele palju peavalu põhjustanud. 

3. Kanada lagle

Kanada lagle

FOTO: Pixabay

Suurt kasvu kanada lagled peatuvad parvedena erinevatel veekogudel ja neid ümbritsevatel rohumaadel. Karjakesti hävitatakse teiste lindude pesi ja peletatakse võõrad minema. Laglede väljaheited on aga suureks reostusallikaks veekogudele, sest nende eemaldamine on pea võimatu. Väljaheited omakorda aitavad levida mürgistel vetikatel. 

Lisaks sellele puutuvad need linnud ka inimestega kokku ja seda mitte heades olukordades — kuna kanada lagled on territoriaalsed, ei pea nad paljuks inimesi rünnata, et sissetungijad minema ajada. Lisaks sellele kattub nende lennukõrgus lennukite omaga ning kokkupõrke korral võib nende suurus lennukimootori hävitada. 1994. aastal põhjustas parv kanada laglesid lennuõnnetuse, mis lõppes 24 inimese hukkumisega. 

4. Kühmnokk-luik

Kühmnokk-luik

FOTO: Pexels

Viimase paarikümne aastaga on kühmnokk-luikede levila märgatavalt suurenenud. Oma mõju on selles ka inimesel — kühmnokk-luike peetakse tema dekoratiivsuse tõttu tiikidel sageli ilulinnuna. Kuna neil pole pea üldse looduslikke vaenlasi, on kühmnokk-luikedel vaba voli teised linnud minema tõrjuda ja neid võib pidada invasiivseks liigiks. 

Kühmnokk-luikede hirmsaimaks relvaks on nende nokk, millega nad on võimelised sügavaid haavu tekitama. Rünnates kasutavad nad ka tiivanukke, mille hoobid on võrreldavad täiskasvanud inimese rusikalöökidega. Vihane luik võib inimesele olla eluohtlik.  

5. Sinikael-part

Sinikael-part

FOTO: Pexels

Rahulikult jõekallastel toimetavaid sinikael-parte vaadates võib olla raske aru saada, et ka nemad võivad olla agressiivsed. See on eriti hästi nähtav isaslindude hulgas, kelle paaritumishimu neid ka teistest liikidest sulelistele ligi tikkuma ajab. 

Kuna ka sinikaelad on end paljudes kohtades võõrliigina sisse seadnud, võitlevad nad toidu ja pesitsuskohtade eest kohalike linnuliikidega. Sinikael-pardid on ka linnugripi kandjad — tihtpeale nad haiguse ägedat vormi ise ei põegi, kuid levitavad seda edasi teistele lindudele.  

6. Kaljutuvi

Kaljutuvi

FOTO: Pixabay

Kaljutuvi, kelle üks alamliikidest on ka teada-tuntud kodutuvi, on parvedes võimeline häirima lennuliiklust, levitama haigusi ja ajama oma keskkonnast minema teisi liike. Ainuüksi USAs põhjustavad kaljutuvid enam kui miljardi dollari eest kahjusid — kuna nende väljaheited on happelised, kahjustavad need ehitisi, teid ja muid linnade elemente. 

Muuhulgas on tuvid lindude aasia katku levitajad ning juhtumeid on registreeritud ka inimeste seas. Lisaks sellele kannavad nad edasi salmonelloosi, toksoplasmoosi ja suurt hulka parasiite. 

7. Ameerika vares

Ameerika vares

FOTO: Pixabay

Kui varesed kontrolli alt väljuvad, võivad nad ümbritsevat keskkonda raskelt laastada. Tegu on intelligentsete, osavate ja võimekate lindudega, kes suudavad lisaks sellele erinevates keskkondades hästi kohaneda. See teeb neist nii linnaelanike kui põllumeeste nuhtlused, sest ka vareste hulgas ei ole agressiivsus harv nähtus. 

Inimestega külg-külje kõrval elamine on vareste populatsiooni kasvatanud ning nad domineerivaks liigiks muutnud. Seetõttu pole ebatavaline, et nad hävitavad teiste lindude pesi, tassivad linnas laiali prügi ning levitavad haigusi. 

8. Vilja-kangurlind

Vilja-kangurlind

FOTO: Bernard DUPONT from FRANCE / CC BY-SA / Wikimedia Commons

Vilja-kangurlindude eksistents põhjustab põllumeestele palju peavalu, sest tegu on tõeliste kahjuritega. Need omapärase välimusega tegelased on oma arvukust järsult kasvatanud ja seda muidugi põllumajanduse arvelt. Vilja-kangurlind on maailma arvukaim linnuliik, teadaolevalt on isendeid umbes poolteist miljardit. 

Vilja-kangurlindude parved on niivõrd suured, et neid on kirjeldatud kui elavaid pilvi. Lisaks sellele võrreldakse neid rändrohutirtsudega, sest kohas, kust kangurlinnud üle käivad, ei jää järele midagi inimestele vajalikku. 

9. Piisoniturpial

Piisoniturpial

FOTO: Pixabay

Põhja-Ameerikas laialt levinud piisonturpial on sarnane käole, sest nemadki jätavad oma mune võõraste lindude pessa. Seetõttu on nad suureks ohuks teiste pärismaiste linnuliikide ellujäämisele. Neid pesaparasiite on raske kontrollida, muuhulgas on meetmena kasutusel neile sobivate elupaikade hävitamine. 

Noored piisonturpialid on ilmatu isuga, mistõttu nad võõrasvanematelt palju rohkem tähelepanu nõuavad. See viib aga selleni, et samuti pesas olev õige poeg võib võõra kõrval lihtsalt nälga surra.