Raske haigus ja pääs eutanaasiast: kassitüdruk Jänks on tõeline võitlejahing

Jänks elas täitsa rõõmsalt ja toredalt Pesaleidja kassitoas, kui sealsed vabatahtlikud leidsid, et võiks ta jälgimise alla võtta, teda nuumata ja talle erihoolt pakkuda. Et kiisu juurde oluliselt võtma ei hakanud, ent sõi ilusti, käidi kliinikuvisiidil, kus Jänks üle vaadati ja temalt vereproovid võeti. 

Tulemused ei olnud rõõmutekitavad. Kahtlus jäi koheselt kuivale FIPile ehk kasside nakkuslikule peritoniidile. Tegu on ohtliku haigusega, kuid samas on lugematul arvul neid õnnelikke kiisusid, kes FIPi sümptomitest jagu on saanud ning elavad nüüd aastaid õnnelikku kiisuelu oma päriskodudes. Seega usuvad vabatahtlikud, et Jänks ei saa olema erand.

Kiisupreili kolis küll hoiukoju, ent jõudis seal olla veidi üle nädala ning seejärel toodi ta tagasi kassituppa. Ja mis seal salata — hoiukodu juttude põhjal pani Pesaleidja juba eos valmis eutanaasiaaja. Samal hommikul, kui ravijuht tööle jõudis ning Hirmuga Jänksi vaatama läks, leidis ta oma suureks üllatuseks eest vapra võitleja, kes oli ööga nahka pannud suure peotäie krõbinaid ning terve kausitäie konservi.

Eutanaasia sai tühistatud ning Pesaleidja võitlus selle armsa hinge nimel käib edasi. Jänks saab kaks korda päevas hormoonravi ja sööb tublisti krõbinaid ning konservi. Ta armastab paitamist ja kui vahel kui sellest kõrini saab, patsutab käpaga veel järgigi, et «ole hea, lõpeta nüüd ära». Jänks on tõepoolest üks võitlej hing. Ja kuni võitleb tema, võitleb ka Pesaleidja. 

See võitlus ja analüüsid kliinikutes on aga Pesaleidjale maksma läinud umbkaudu 125€. Looma elule hinda panna ei saa, kuid iga väljaminek on annetajate toel tegutsevale organisatsioonile suureks koormaks. Seega on Pesaleidja taas olukorras, kus vajab sõprade abi, et armsa Jänksi ravimid ja visiidid kliinikutesse tasutud saaksid.