Värske raport: veterinaarid kritiseerivad karusnahatööstuse petuskeemi, mis varjab loomade tõsiseid kannatusi
22. jaanuar 2020, 06:29
/nginx/o/2020/01/21/12884864t1h3b3d.jpg)
Karusnahatööstuse sertifitseerimise skeem, mida karusnahakaubanduse esindajad tutvustasid Euroopa Parlamendis käesoleva nädala alguses, sai täna Euroopa Parlamendis esitletud raportis tuntud veterinaaridelt põhjalikku kriitikat ning mõisteti hukka alatu petuskeemina, mis püüab varjata loomade kannatusi.
Raporti avaldas rahvusvaheline võrgustik Fur Free Alliance, mida Eestis esindab loomade eestkoste organisatsioon MTÜ Loomus.
Karusnahatööstus käivitas üleeuroopalise WelFuri sertifitseerimisprogrammi vastuseks laialtlevinud avalikule murele farmides elavate loomade kannatuste pärast. Maailmas tunnustatud veterinaarid ütlevad, et see karusnahatööstuse loodud vabatahtlik skeem ei taga, et traatpuurides elavate rebaste ja minkide loomuomased vajadused oleksid rahuldatud ega garanteeri seda, et loomad ei kannata füüsiliste ega vaimsete terviseprobleemide käes.
Karusnahatööstust esindava Fur Europe sõnul müüakse alates 2020. aastast Euroopa karusnaha oksjonitel ainult WelFuri sertifikaadiga karusnahku. Fur Free Alliance'i loomakaitseeksperdid, kes on külastanud farme kõikjal Euroopas, ütlevad, et WelFur on silmakirjalik PR-trikk, mis püüab meeleheitlikult oma loomavastaste julmustega määritud mainet puhtaks pesta.
Maskeeritakse halbu elutingimusi
Veterinaari ja emeriitprofessori Bo Algersi üksikasjalikku analüüsi kajastav Fur Free Alliance'i raport «Certified Cruel» («Sertifitseeritud julmus») paljastab, et «WelFuri skeemid kombineerivad erinevaid loomade heaolu mõõdikuid üldistesse hinnetesse, ignoreerivad indiviiditasandit ja lubavad nii varjata tõsiseid üksikute loomade kannatusi, mis on põhjustatud kehvadest elutingimustest.» Ta lisas: «WelFuri protokoll ei hinda loomade heaolu absoluutse loomade heaolu tasandil ega hinda loomade heaolu üksiku looma tasandil.»
WelFur ei võta arvesse ka karusloomade liigispetsiifilisi vajadusi. Näiteks mängib kaevamine rebaste elus olulist rolli ja mingid on poolveelise eluviisiga loomad, kelle jaoks on vees ujumine vajalik, et säilitada füüsiline ja vaimne heaolu. WelFuri hindamissüsteem ignoreerib neid põhivajadusi täielikult.
«Niinimetatud heaolu sertifikaatide skeemid nagu WelFur ei mõõda ega ütle meile teaduslikes terminites midagi sisukat loomade heaolu kohta. Need mõõdavad lihtsalt, kuidas farmid võrreldes üksteisega positsioneeruvad kogu selles fundamentaalselt vales puurifarmide maailmas. Nii kaua, kui loomi peetakse väikestes sisustuseta traadist põhjaga puurides, kannatavad rebased, mingid ja kährikud loendamatute probleemide all, sh kannibalism, enesevigastused ja stereotüüpne käitumine. WelFur ei muuda elamistingimustes midagi ega tegele nendest tingitud probleemidega, mis puudutavad maailmas miljoneid loomi,» ütles veterinaarprofessor Alistair MacMillan, kes panustas raportisse pärast Soome karusloomafarmides salvestatud materjalide läbivaatamist.
Ohtlikud huvide konfliktid
Fur Free Alliance'i raport tõstatab ka tõsise probleemi, mis puudutab auditeerivate tegevuste huvidekonflikti. Vaatamata tööstuse väidetele, et hindamisi teostasid kolmandad osapooled, omab Soome Karusnahatootjate Assotsiatsioon 38% ettevõttest Luova, mis vastutab Soome karusloomafarmide auditeerimise eest, ning ka paljud hindajad on selle tööstusega seotud.
«Kuigi seda skeemi reklaamitakse avalikkusele ja poliitikutele kui sõltumatut projekti, on Soomes asi sellest kaugel. Tegelikult on see skeem, millel puudub usaldusväärsus, ja mitte ainult sellepärast, et see põhineb vanadel puurisüsteemidel, mille kohta on tõestatud, et need mõjuvad loomade heaolule tõsiselt halvasti, vaid ka sellepärast, et see skeem on nii tihedalt seotud karusnahatööstusega, mida see sertifikaat peaks ise kontrollima,» ütles Joh Vinding, Fur Free Alliance'i esimees.
«Soomet esitatakse tihti kui näidisriiki loomade heaolust ja läbipaistvusest. Karusnahatööstus ja selle WelFuri PR-trikk kahjustab tõsiselt põhiväärtusi, mida oleme siiani omaks pidanud. Julmal ja edevusest juhitud karusnahatööstusel ei ole kohta tsiviliseeritud riigis,» ütles Veikka Lahtinen, Soome loomade eestkosteorganisatsiooni Animalia kampaania koordinaator.
«Kui juba üksnes adekvaatse heaolu hindamise süsteemi loomine on karusnahatööstuses võimatu, on selge, et karusloomafarmides ei ole võimalik tagada loomade minimaalseimatki heaolu. Samuti ei saa probleemi lahendada pidamisnõuete karmistamisega. Seetõttu pole kahtlustki, et ainus lahendus on karusloomafarmide keelustamine,» märkis Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp. «Oleme ka Eestis sellele otsusele väga lähedal.»
Fur Free Alliance'i raport soovitab tõsiselt ELil ja liikmesriikide poliitikakujundajatel mitte toetada WelFuri ega integreerida seda loomade heaolu puudutavasse poliitikatesse. Raport soovitab ka ELil viivitamatult viia läbi auditid, et uurida, kuidas rikuvad karusloomafarmid ELi Direktiivi 58/98/EC ja Euroopa Nõukogu 1999. aasta soovitusi. Uurimused on näidanud, et ELi karusloomafarmides dokumenteeritud tegevused ei vasta kõige põhilisematele loomade heaolu vajadustele ega ka 1998 ELi seadusandlusele (direktiiv 58/98/EC), mis puudutab loomade pidamist farmides.
Huvitavaid fakte:
- Enam kui 100 miljonit looma tapetakse igal aastal nende kasukate nimel.
- Sama häirivad, nagu need füüsilised ja vaimsed piinad, mis tekivad terve elu väikestes tühjades puurides elamisest, on ka tapmisviisid, mida loomadel kasutatakse. Minke tapetakse gaasiga, rebaseid ja kährikuid anaalse elektrilöögiga.
- Karusloomafarmid on keelatud juba ja/või on keelustamisel järgmistes ELi liikmesriikides: Austria, Suurbritannia, Tšehhi, Horvaatia, Sloveenia, Holland, Luksemburg, Slovakkia ja Belgia. Iirimaa ja Bulgaaria kaaluvad karusloomafarmide keelustamist. Karusloomafarmid töötavad endiselt teistes liikmesriikides, kellest Taani, Soome ja Poola on suurimad tootjad.
- Euroopa karusloomafarmide keeldude üksikasjad leiab SIIT.