PÄÄSTETUD LOOM ENNE JA NÜÜD ⟩ Nälginud ja hüljatud Jõmmust sai asendamatu perelemmik

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Jõmmu
Jõmmu Foto: Erakogu

2017. aastal Tallinna loomade varjupaika jõudnud Jõmmu on koer, kelle mineviku kohta ei ole palju teada. Ja ega see ei ole tegelikult enam oluline ka. Kõige tähtsam on see, et Jõmmul on nüüd parim pere, kus hoolitakse temast täpselt nii nagu ühest koerast hoolima peab

Jõmmule uue kodu andnud Merily Lang nägi 2017. aasta veebruaris koera pilti sotsiaalmeedias ning ei suutnud vastu soovile Jõmmut vaatama minna Mis ikka juhtuda saab, eks? Juhtus see, et mindi ja armuti. Merily teadis kohe, et Jõmmu on tema koer ja koju ta saama peab. Vaid nädalapäevad hiljem võetigi Jõmmu kaasa ja nüüdseks on ühe perena elatud pea kolm aastat. 

Merily sõnul on Jõmmul läinud väga hästi. Praeguseks kaalub ta 60 kilo ringis ja on füüsiliselt muutunud liikuvamaks. Samas on ta ikka üpris mugav - armastab magada ja lesida. Kangekaelsus on leebemaks läinud, ta ei viska end keset teed pikali ja kuulab sõna. Samas on ta kõva solvuja ning üksi olla ei armasta.

Jõmmu võib olla kurbliku ilmega, kuid temas peitub piiritu tänutunne.
Jõmmu võib olla kurbliku ilmega, kuid temas peitub piiritu tänutunne. Foto: Erakogu

«Meil kodus teisi loomi pole, küll aga on meie peredel loomad. Just hiljuti tegi koer tutvust kassiga. Jõmmu niutsus ja värises elevusest, kass nautis ilmselgelt tähelepanu,» kirjeldas Merily. «Lisaks nägi Jõmmu esimest korda kutsikat ja vaatas seda beebit nagu imeasja. Emaste koertega saab hästi läbi. Ühega jagavad maal mõnikord aeda, teisega vedelevad koos köögipõrandal.»

Metsloomad on muidugi omaette nähtus — praegu peab Jõmmu rihmastatult jalutamas käima, muidu kaoks ta ilmselt mõne kitse järel metsa. Samas saame kiired pissiringid vabalt ka rihmata tehtud, sest Jõmmu püsib vaateväljas ja kui kaugemale läheb, tuleb kutsumise peale tagasi. Lastega on ta väga kannatlik ja suur sõber

Jõmmu veidrusi Merily loetleda ei oska, sest pere jaoks on koera käitumine juba normaalsuseks saanud. Küll aga tõi ta välja asjaolu, et Jõmmu ei haugu. Vahel võib ta küll läbi une haugatada, kuid teadlikult kellegi peale mitte kunagi. Lisaks sellele magab kutsa alati nii, et pea on põrandal, mitte pesas.

Vahel naudib Jõmmu ka padja kasutamist
Vahel naudib Jõmmu ka padja kasutamist Foto: Erakogu

Kui Merily Jõmmuga esimest korda loomaarsti külastas, kaalus koer veidi üle 57 kilo. See juhtus poolteist kuud pärast koju kolimist. Kui palju ta varjupaigas olles kaalus, Merily ei tea, kuid Jõmmu oli silmnähtavalt nälginud. 2018. aastal arutati ortopeediga ühe varba amputeerimist. Lõikusele Jõmmu ei jõudnudki kuna riskid olid suured. Pühendunult ravis pere Jõmmu põletikus varvast ja praeguseks on see ilusti paranenud.

«Ta on väga sõbralik inimeste vastu. Otsib palju tähelepanu ja hellitusi, ka täiesti võõrastelt. Ja mulle tundub, et temas on piiritu tänutunne,» kirjeldab Merily armastatud sõpra. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles