2020. aasta lind tuttpütt on südames romantik

Pütipojad vanalinnu seljas

FOTO: Kalmer Lehepuu

Alanud aasta lind on tuttpütt. Euroopa ühe erakordsema välimusega veelind äratab tähelepanu omapärase kevadise pulmamänguga.

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kelle kohta on teadmised seni veel tagasihoidlikud. Siiski ei saa märkamata jätta tuttpüti omapärast varakevadist pulmamängu, milles vanalinnud graatsiliselt nokad vastakuti liiguvad, aeg-ajalt end vees püsti ajavad ning teineteisele veetaimi ulatavad.

Eestis on tuttpütt roostunud lahesoppide ja suuremate järvede tavaline haudelind. Kevadel saabuvad tuttpütid Eestisse aprillis kohe pärast jää sulamist, Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad nad oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama.

Lisaks tuttpütile elavad Eestis ka hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt – kõiki neid pütiliike tutvustab ornitoloogiaühing aasta linnu tegevuste käigus. Huviliste ja vabatahtlike abil kogutud andmetega saavad ornitoloogid täpsemaid teadmisi püttide leviku ja arvukuse kohta Eestis ning aitavad sellega kaasa püttide parema kaitse korraldamisele.

Tuttpüti aastal korraldab ornitoloogiaühing loodusõhtuid ning loodusretki aasta linnu elupaikadesse, digikultuuri aasta toob sügisel kaasa arvutijoonistuste võistluse. Tuttpütiaasta tegevustega saab end kursis hoida lehel www.eoy.ee/tuttpytt.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.