Hundi päästmine Pärnu jõest sai aasta kõige loomasõbralikumaks teoks

Mõlemas kategoorias läksid hääletusel koheselt juhtima kategooria võitjad. «Kui eelnevatel aastatel on kandidaatide vahel olnud ikka rebimist, siis sellel aastal oli näha, et enamus loomasõpru olid hääletamisel kindlal üksmeelel,» kommenteeris ELS-i kommunikatsiooni- ja turundusjuht Geit Karurahu.

Hundi päästmise lugu sai 61 protsendi hääletajate poolehoiu. Teiseks jäi Eesti Metsloomaühingu tegevus (26 protsenti) ja 13 protsenti hääletajatest hindas loomasõbralikuks teoks suurte jaekettide loobumise puurikanade munade müügist. Loomavaenulikuma teo võitja sai 54 protsenti häältest. Neljandik loomasõpradest leidis, et loomavaenulik tegu peaks olema Prangli saarel koera tulistamine ja 20 protsendi hinnangul oli kõige vaenulikum Dava Foodis kanade tulistamine õhupüssist. 

Kõige loomasõbralikum tegu leidis aset ühel veebruarihommikul, kui noormehed märkasid Sindi paisu juures läbi jää vajunud looma, keda pidasid koeraks. Mehed tõttasid loomale kiiresti appi, lükates tema teelt jääd eest ära. Kaldale jõudes oli loom väga kurnatud ja alajahtunud. Edasi viidi loom juba Liidu juhendamisel Pärnusse kliinikusse, kus lõplikult tuvastati jahimeeste abiga, et tegu on tõesti hundiga. Kliinikus loom toibus, sai kaela võru ja lasti tagasi metsa.

Kõige loomavaenulikuma teo tiitli pälvinud riigikogu on vaenuliku teo kategooriasse esitatud juba teistkordselt. 2017. aastal eelnõu tagasilükkamine võitjaks ei tulnud, kuid jäi võtjast maha vaid kaheksa häälega. Selle aasta alguses hääletas Riigikogu 28 poolt- ja 25 vastuhäälega ja ühe erapooletuga menetlusest välja 18 parlamendisaadiku esitatud eelnõu, mis näeb ette karusloomafarmide sulgemise viieaastase üleminekuajaga. 84-st kohal olnud saadikust 30 ei hääletanud, nende seas olid ka Jürgen Ligi (RE) ja Valdo Randpere (RE). Eelnõu algatajatest jättis hääletamata Heimar Lenk (KE).