Labrapuudli aretaja kahetseb: ma lõin Frankensteini koletise
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
2. oktoober 2019, 21:11
/nginx/o/2019/09/27/12602001t1hd33c.jpg)
Labradoodle ehk labradori retriiveri ja puudli ristand, keda maakeeli võiks kutsuda labrapuudliks, on omapärase välimusega vahva koer. Tõu aretanud austraallane Wally Conron aga nii ei arva ning kahetseb, et ristandi loomise üldse ette võttis.
«Ma avasin Pandora laeka ja lasin sealt välja Frankensteini koletise,» rääkis Conron eelmisel nädalal taskuringhäälingusaates «Sum of All Parts». «Labradoodle pidi olema abikoer, kuid pani aluse kõiksugu moeaksessuaaridest tõuristandite loomisele.»
Conroni sõnul aretas ta kõige esimese labrapuudli vaegnägijast naisele, kelle abikaasal oli koerteallergia. Tõug ajab minimaalselt karva ja on seetõttu allergikutele sobivaks kaaslaseks. Ühest koerast sai peagi rohkem ja labradoodle hakkas inimeste südameid võitma.
«Asi hakkas allamäge minema siis, kui me ristandile nime välja mõtlesime ja see järsku popiks muutus,» nentis Conron. «Äkitselt hakkasid inimesed suvalisi koeri puudlitega paari panema ja ei huvitunud sellest, kas selle tagajärjel sündinud kutsikad ikka olid terved. Minu hinnangul on labradoodle'id nüüd hullud või kannatavad kõiksugu probleemide käes.»
Conroni vastumeelsus omaloodud tõu suhtes on sügav — kui ta kuulis, et USA ekspresident Barack Obama labradoodle'i võtmist kaalus, kirjutas ta poliitikule ja palus tal ümber mõelda. Pole teada, kas Conroni sõnum presidendini ka jõudis, kuid Obamade pereliikmeteks said hoopis portugali veekoerad Bo ja Sunny.
Mitte igaüks ei ole Conroni arvamusega nõus. BBC-le andis kommentaari veterinaar, kelle sõnul on labrapuudlid rõõmsameelsed ja terved koerad, kelle populaarsus ei ole aastatega kahanenud. Tõufänn Martha Watton kirjeldab neid aga kui veatut segu armsast iseloomust ja kõrgest intelligentsist.