Mida teha kokkupõrkel metsloomaga?

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Kõige rohkem kokkupõrkeid teel juhtub just metskitsedega.
Kõige rohkem kokkupõrkeid teel juhtub just metskitsedega. Foto: Marko Saarm / Sakala

Gjensidige kindlustuse andmetel suureneb kokkupõrgete arv metsloomadega igal aastal just varasügisesel perioodil, kui toimub enam kui 60% õnnetustest. Mida teha kokkupõrke korral?

Metsloomade elutsüklis jääb sügisesse perioodi pesahülgamised, innaaeg ja loomade omavahelised võimuvõitlused. Kõik see muudab aga loomad aktiivsemaks ja suureneb tõenäosus, et metsloomad satuvad ka autode ette. Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk ütles, et kui tavapärane kaskokahju ulukiga kohtumisel küündib 2500 euroni, siis selle aasta suurim kaskokindlustuse juhtum ulukiga kokkupõrkel ulatus 15 000 euroni.

Kõige rohkem kokkupõrkeid teel ehk koguni 90 protsenti juhtub just metskitsedega. Tunnustatud Eesti zooloog Aleksei Turovski selgitas, et metskitsede suurenenud arvukus tuleneb täna peamiselt sellest, et viimastel aastatel on olnud üsna pehmed talved ning metsaraiete ja eriti just lageraiete intensiivistumise tagajärjel on teisalt suurenenud ka metskitse toidulaua võimalused.

«Kuigi metskitsede suur arvukus on hea uudis meie suurkiskjale hundile ning ilvesele, ei ole nende liikide populatsioonid Eestis paraku ligilähedaseltki piisavalt suured, et tasakaalustada metskitsede arvukust,» märkis ta.

Turovski ütles, et metskits on üks neist metsloomadest, kes lähenevatele autodele võivad reageerida eriti ettearvamatult. «Metskitse ellujäämistaktika seisnebki peamiselt põgenemises. Kui metskits tajub ohtu, hakkab ta instinktiivselt tegema põiklevaid ja järske hüppeid, et näiteks ilvese või hundi ees edumaad saavutada. Seetõttu võib metskits eredate autotulede valguses hüpata mitte autost eemale, vaid ka hoopis auto ette – sinna, kuhu ta minna näeb,» selgitas ta.

Turovski soovitab metsloomaga kokkupõrke järgselt kutsuda abi ja vältida otsest kokkupuudet. «Kui loom on saanud viga, teavitage keskkonnainspektsiooni ja jääge kohale abi saabumiseni. Kindlasti ei tohiks ilma spetsialistide kohalolekuta üritada pakkuda loomale veterinaarset abi ja mitte mingil juhul ei tohi loomaga astuda füüsilisse (nahk-naha vastu) kontakti, isegi kui on selge, et loom on hukkunud. Kui viga saanud loom on tee peal, asetage võimalusel ja vajadusel teele ohukolmnurk,» juhendas Turovski.

Maarika Mürk sõnas, et sügisene periood kajastub kahjustatistikas igal aastal. «Peamine murekoht on see, et õnnetusse sattununa ei tea juhid alati, kuidas talitada. Kui ka metsloom on pärast õnnetust ära jooksnud, tuleks siiski teavitada Keskkonnainspektsiooni numbril 1313 ning vajadusel võtta ühendust kindlustusandjaga, kes meeleldi aitab järgmiste sammude osas. Tuleb veenduda nii enda kui teiste liiklejate ohutuses.»

Loomale otsasõidu korral:

•         Lülita sisse ohutuled ja hinda olukorda

•         Kui avariis said viga inimesed, helista abi saamiseks hädaabinumbrile 112

•         Teavita vigastatud või hukkunud loomast Keskkonnainspektsiooni numbril 1313

•         Kaskokindlustuse kliendil tuleb avarii fikseerida politseis, helistades numbrile 112

•         Võimalusel fikseeri sündmuskoht hilisema segaduse vältimiseks fotode abil

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles