Inimeste hooletuse tagajärg: koloonias sündinud kassipoeg võitleb elu eest

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Kertu enne ja praegu.
Kertu enne ja praegu. Foto: MTÜ PESALEIDJA

Pesaleidja kasside varjupaigas elab hetkel 440 kassi, kellest igaüks on vabatahtlike südameasjaks. Ainsad, kelle peale need neljajalgsed loomad loota saavad, ongi Pesaleidja kassisõbrad. 

Neil kassidel ei ole oma inimest, oma isiklikku paikätt, oma sooja kodu ega alati täis toidukaussi päris iseenda kodus. Neil on varjupaik ja hoiukodud, kus nad on ajutiselt. Mõni kauem, mõni vähem. Pesaleidja võtab vastu kõikvõimalikud abivajajad, sest nende elud on tänavatel ohus ning vabatahtlikud ei soovi mitte ühegi looma piina ega surma. 

Aidates nii paljusid loomi igapäevaselt, on täiesti paratamatu, et kassitoast käivad läbi erinevad haigused: herpesviirused, kõrvapõletikud, haavade infektsioonid, viirusinfektsioonid. Ja siis see kõige kurjem — parvoviirus ehk katk. Katku tõttu on Pesaleidja kassitoast Loomade Kiirabi kliinikusse rännanud päris mitmeid kassipoegi. Tagasi on neid kõigi kurvastuseks tulnud aga vähem.

Siin videos on Kertu, kastreerimata ja steriliseerimata kasside paljunemisest tekkinud Laitse kolooniast püütud kassipreili, sünniajaga umbkaudu 23. juuni. Kertul ei ole küll katku ja ehkki ta kolis peale arstlikku ülevaatust hoiukoju, on tema tervis paratamatult nõrk. Kertu eest hoolitsev Pesaleidja ravijuht pidi esialgu kassi pärast öösiti ärkvel olema, et teda soojendada ja toita, kuni Kertu lõpuks ise sööma õppis.

Ühel hommikul oli Kertule vaja teha ninaloputust, kuid ootamatult tõmbas kiisupreili omale kopsu naatriumkloriidi. Kiirelt võeti ta Sõle loomakliinikusse vastu, ta sai esmaabi ja viivuks tegi see Kertu olemise paremaks. Siis aga muutus hingamine taas raskeks, Kertu suu oli kogu aeg lahti ning kui ta paar sammu tegi, viskas ta end parketile pikali ja kramples värisedes ühelt küljelt teisele, sest hingata oli raske.

«See väike 270-grammine kassipoeg oli oma lühikese elu jooksul nii palju pidanud kannatama, kuid meie suurimaks õnneks oli tal üks elu üheksast veel alles,» kirjeldas pesaleidja. «Kiirelt jõudis Kertu Loomade Kiirabisse ja ehkki hoiukodu perenaine oli täiesti kindel, et Kertu enam sellest olukorrast välja ei tule, lubas ta talle siiski, et kui ta suudab selle olukorra seljatada, siis tuleb Kertu tagasi hoiukoju ja sellest kohast saab tema päriskodu.»

Kertu võitles ning pärast kaht murerohket päeva lubati ta kodusele ravile. Sellest hoolimata, et tema end paremini tunneb ja tema tervis on tõusuteel, ulatub tema kliinikuarve ligilähedale neljakohalisele numbrile. Kertu arve on vaid üks väike osa sellest kogusummast, mis Pesaleidja Loomade Kiirabile võlgu on. Praeguseks on 3500 eurost tasuda suudetud kaks kolmandikku ja ühele annetuste toel tegutsevale MTÜ-le on see äraütlemata suur summa. 

Nii nagu iga pisike arve teeb kokku ühe suure, teavad Pesaleidja vabatahtlikud, et iga pisike annetus teeb nende jaoks kokku väga suure abi. Kui sul on võimalus aidata, ole hea, tee seda!

Annetust on võimalik teha helistades Pesaleidja MTÜ annetustelefonidele:

900 0950 - kõne hind 50€

900 0915 - kõne hind 15€

900 0905 - kõne hind 5€

Kuula ära kogu tervitustekst, muidu annetust ei toimu!

Või Pesaleidja MTÜ kontodele:

EE102200221063071211 Swedbank

EE941010220247756220 SEB Pank

EE351700017003105966 Luminor Bank

EE647700771001866844 LHV Pank

Selgitus: «Raviarved»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles