Spetsialist õpetab: kuidas hoida roomajad koduaiast eemal

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Nastik.
Nastik. Foto: ANTS LIIGUS / PRNPM/EMF / Scanpix

Eesti Loomakaitse Seltsile on viimastel nädalatel laekunud mitmeid teateid koduhoovi elama kolinud nastikutest ja rästikutest. Inimesed paluvad abi ja nõu nendest lahti saamiseks. Kahjuks on ette tulnud ka juhtumeid, kus roomajad on jõutud hävitada.

Madude vältimiseks ja nendest vabanemiseks on mitmeid loomasõbralikke viise. Kindlasti ei tohi roomajaid tappa ega vigastada, selline tegu on karistatav, sest nastikud ja rästikud on looduskaitse all. Juulis ja augustis on roomajatel munemise aeg, mis tähendab, et emasloomad otsivad kohta, kuhu munad poetada. Tavaliselt eelistavad nad lehekuhjasid, pehkinud kände, komposti- või sõnnikuhunnikuid.

«Kindlasti ei taha enamik inimesi roomajatega kokku puutuda ja veel vähem neilt hammustada saada,» sõnas ELS-i juhatuse liige Kaisa Kaljurand. «Seega tasub ennetavalt tegutseda, kui neid oma hoovi või  kodu lähedale ei soovi. Kui roomajad juba aias, siis ainuke lahendus on nad kokku korjata ja viia kodust kaugemale metsa.»

Kuidas roomajad hoovist eemale hoida:

  • kasuta aias vibreerivaid mutipeletajaid;
  • pane aeda lastele mõeldud pulga otsas tuulikud;
  • hoia puhtana aias olevad kivi- ja kompostihunnikud või eemalda need
  • hoia mullahunnikud, kompostikastid, lehe- ja sõnnikuhunnikud majast eemale

Kuidas roomajad hoovist ära viia:

Võta roomaja reha või paksude kinnaste abil kätte ning asetata ta ämbrisse või karpi. Kindlasti kontrolli, et karbil oleksid õhuaugud. 

Sõida lähimale metsaalale ning lase loom seal vabaks. Kindlasti peaks see ala olema kodust vähemalt kaks-kolm kilomeetrit eemal.

Kui on vaja nõu või jõuga abi, võib julgelt kirjutada või helistada ELS-i infoliinile info@loomakaitse.ee, 5267117. Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlikud on valmis võimalusel aitama, kuid peab arvestama, et ressursid on piiratud ja teatud piirkondades ei ole roomajatega tegelevaid vabatahtlike.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles