Plaanid lemmikuga randa minna? Loe, millega arvestama peaksid

Copy
Foto: pexels.com

Soojad suveilmad viivad meid ikka veekogude äärde, kuhu tahame kaasa võtta ka oma neljajalgsed lemmikud. Enne randa minekut tasuks aga tutvuda nende nõuete ja reeglitega ning viia kurssi end seal pesitsevate ohtudega.

Puudlik ujumisoskus

Soojade ilmadega pole kusagil parem olla, kui mere ääres. Oma lemmikut saab jahutada, kui ta vette ujuma kutsuda. Samas on koeri, kellele on ujumine tõeline katsumus. Seda eelkõige just nende koerte puhul, kelle ujumisoskused on alla keskmise või täiesti olematud. Tasub ka jälgida, et mänguhoos loom liiga sügavale ei läheks. Ehkki üldiselt on ujumisoskus koeral veres, võib teinekord ka väga entusiastlik ujuja ohtu sattuda. Mõni on veest nii vaimustunud, et ei ole enam suuteline oma piire tunnetama. Koer ujub ja ujub, kuni lõpuks ramm otsa saab. Oma kehaehituse tõttu on koerad ujudes pidevalt samas asendis ja seetõttu ei saa nad väsimuse korral sügavamas vees jalgu maha panna nagu inimesed. Nii võib lemmik uppumisohtu sattuda. Halvima stsenaariumi ennetamiseks võiks kasutada spetsiaalselt koertele mõeldud päästeveste. Kui see aga suur ja kobakas tundub, on erinevaid ujukitega päästeveste, mis on tehtud vett hülgavast materjalist. Nii ei hakka koeral külm ka siis, kui vest märjaks saab. Vestid on eriti hädavajalikud, kui plaanid oma lemmiku aerulauale või paadireisile kaasa võtta.

Pulgad ja surnud kalad

Koerad tunnevad ikka huvi kõige vastu, mis rannas leidub. Näiteks on hea pulki närida ja samamoodi haaravad tähelepanu kaldale uhutud surnud kalad. Paraku võivad pulgad, väikesed kalaluud ja muu säärane loomale kõrri kinni jääda. Kergemal juhul võivad puupinnud vigastada suuõõnt, kuid seegi võib loomale väga haiget teha. Et koera tähelepanu neist eemale juhtida, võiks randa kaasa võtta mänguasju. Eriti hea, kui tegemist on uppumiskindlate veemänguasjagadega. Nii saab oma sõbrale vees samaaegselt kosutavat jahutust ja mängulusti pakkuda.

Inimesed ja teised koerad

Arvesta sellega, et ilusate ilmade korral on rannad rahvast pungil. Kindlasti on seal teisigi koeri. Kui su neljajalgne sõber ei saa teiste loomadega kuigi hästi läbi ning kisa ja kära tekitavad temas stressi, siis äkki on parem ta hoopis koju jätta ning kaaluda alternatiive? Paksu karvkattega lemmik tahaks küll jahutust, aga kui mingil põhjusel temaga randa külastada ei saa, saab hädapärast koera jahutada ka vannis. Või kui elad oma majas, võid kasutada hoovis väikest täispuhutavat basseini, kuhu jahedam vesi sisse lasta.

Kui otsustad siiski oma lemmiku randa kaasa võtta, pane talle kindlasti rihm kaela. Su koer võib olla sõnakuulelik, aga kui ümberringi on palju loomi, lapsi ja vees lustivaid rannalisi, siis köidab see kindlasti tema tähelepanu ja ta võib isegi omaniku jaoks ootamatult reageerida. Lisaks sellele võib mõni külastaja koeri karta, ükskõik, kui sõbralik su neljajalgne sõber ka ei oleks.

Avalikud rannad

Enne kui oma lemmikuga randa plaanid minna, uuri, millistesse kohtadesse loomad lubatud on. Näiteks Tallinnas võib koeri ujutada kõikjal, kus ei ole avalik supluskoht ning kus ei ole sellekohast keelumärki. Eelista pigem jahedamat aega, näiteks varahommikut või hilisõhtut, kui päike on loojunud. Nii on õhk jahedam ja tõenäoliselt on sel ajal teisi rannakülastajaid ka vähem. Kindlasti pea kinni lemmiklooma pidamise eeskirjast – korista oma lemmiku tagant.

Ülekuumenemine ja kuumarabandus

Koertel pole higinäärmeid, mistõttu saavad nad palavust leevendada lõõtsutades ehk kiirelt suu kaudu hingates. Sellest aga ei piisa, et ülekuumenemist vältida. Loomal on inimesest erinev termoregulatsioon, mistõttu kuumenevad nad inimestega võrreldes kiiremini üle. Kui lähed lemmikuga randa, tekita talle varjualune ja hoia seal talle joogiks jahedat vett. Võta kaasa eraldi puhas vesi nii endale kui lemmikule, kindlasti ära pane loomale joomiseks ette järve- või merevett. Soolase vee joomisega väljub kehast rohkem vedelikke kui algselt joodi. Seega teeb merevesi janu hoopis suuremaks. Järves võib vohada aga sinivetikas, mille joomine ohtlik on.

Lase koeral võimalikult palju puhata. Ära jooksuta teda liialt. Kui loom on aga aktiivsem ja vajab tegevust, siis eelista temaga vees mängimist, mitte liival lauspäikese käes. Puhkehetkel võib koera ka märga rätikusse mässida, et tal jahedam oleks.

Sinivetikas ja millimallikad

Kuumalaine ajab õitsele ka sinivetikad, seega jälgi infot, mida veekogude seisundi kohta jagatakse. Tavaliselt on saastunud vesi kollakasroheline ja hägune. Kui inimene vett alla ei neela ja pärast ujumist end ära peseb, ei ole sinivetikad talle ohtlikud. Loom võib ujudes aga vett alla neelata. Veelgi enam: pärast sellises vees ujumist võib koer oma karva lakkuda ja nii mürgituse saada. Kui tekib kahtlus, et koer on sinivetikatega kokku puutunud või saastunud vett joonud, proovi tema suu ja karvastik puhta veega loputada ning pöördu võimalikult kiiresti veterinaari poole.

Mõnes kohas võib olla ka millimallikaid, kuid Eesti vetes need väga ohtu valmista. Kuna Läänemeres on soolsus madal, on ainuke laiemalt leviv meduus meririst ehk tuntud ka kui millimallikas. Nende puutumine mingit reaktsiooni inimesele ja loomadele küll ei tekita, kuid kindlasti ei tasu neid ise puutuma minna, sest kui neid kätte võtta, võib millimallikas hukkuda.

Õnneks ei ole koerte ülekuumenemise ja mürgistuse märke keeruline märgata ja seega on õige tegutsemise korral võimalik kiiresti reageerida. Kui lemmik hingab raskelt, lõõtsutab ning on loid, vii ta varju ja anna talle vett. Kui sellele lisaks tekivad tal krambid, oksendamine ja kõhulahtisus, pöördu koheselt loomakiirabisse. Lisaks võivad ülekuumenemisest märku anda ka palavik, siniseks/erepunaseks muutunud igemed ja keel ning sülje liigne eritumine. Igal juhul kui märkad oma lemmiku käitumises midagi teistsugust ja loom tunneb end halvasti, kontakteeru veterinaariga.

Copy
Tagasi üles