Sisuturundus
Lemmiku vananemise tundemärgid ja nendega toime tulemine
Kui vana on Sinu lemmikloom? Kui ta on olnud Sinu pereliige juba mõnda aega, kipub aeg lendama. Ühel hetkel avastad ootamatult, et lemmik on jõudnud juba oma elu viimasesse kolmandikku. Ega seda vananemist kohe näha olegi ... Esialgu märkad, et Sinu lemmikloom ei ole enam nii aktiivne kui varem. Siis hakkavad mängukorrad vahele jääma ja unetunnid pikenema, eriti kassidel, kes niikuinii palju magavad ... Pesast tõusmine muutub vaevalisemaks ja aeglasemaks, võime uusi trikke õppida langeb ja tekib vastupandamatu vajadus oma muresid just öötundidel häälekalt kuuldavale lasta. Looma silmad muutuvad tuhmimaks ja vuntsides on märgata halli tooni, karv tuhmub ...
Kui vana on vana?
Lemmikute keskmine eluiga on tublisti pikenenud! Kui võrrelda 1970ndatega, mil kassi keskmiseks elueaks peeti 8 aastat, siis nüüd pole sugugi harv nähtus näha kliinikutes ligi 20-aastaseid kasse, kes on oma välimuselt justkui kuldses keskeas. Olen isiklikult näinud 16-aastast kassi, keda pidasin ekslikult paariaastaseks.
Pole saladus, et lemmikute pikenenud eluea põhjuseks on inimeste hoolitsus. Üha rohkem kasse on valdavalt tubasel režiimil ja koerad jalutavad rihma otsas, mis vähendab oluliselt igasuguste õnnetuste ohtu. Lemmikutele antakse kvaliteetsemat sööki ning hoolitsetakse selle eest, et vaktsiinid oleks tehtud ja ussirohud antud. Loomaarsti juures käiakse sagedamini ja omanike üldised teadmised lemmiku pidamise kohta on paremad. Koerad-kassid ei ole enam tööloomad, vaid pereliikmed!
Tänapäeva kasside keskmine eluiga on 16 aastat, koertel tõust olenevalt keskmiselt 14–15 aastat. Koerte potentsiaalne eluiga oleneb paljuski nende tõust ja n-ö vanaduspõli algab erinevas vanuses. Väiksemat tõugu koeri peetakse seeniorideks alates 8.–9. eluaastast, suuruselt keskmist tõugu vanusest 7–8 aastat ning suuri ja gigantseid tõuge 6.–7. eluaastast.
Millised muutused tekivad?
Vananemine on loomulik protsess, mille käigus muutub ja aeglustub igasugune ainevahetus, ka raku tasandil. Keha ei suuda enam välistingimustest tingitud muutustele ja stressile nii krapsakalt reageerida ning hakkavad tekkima kohanemisraskused.
Esimesed vananemise tunnused ei ole tihti silmaga näha: lemmiku aktiivsus langeb, ülekaal tekib kergemini, kasukasse ilmuvad üksikud hallid karvad (eriti vuntsidesse ja silmaümbrusesse), treppidest liikumine tekitab vastumeelsust jpm. Öö ja päeva rütm võib muutuda ning lemmikud hakkavad öösel ringi tammuma, muutudes seejuures ka n-ö jutukamateks. Nägemine ja kuulmine halvenevad. Kas tuleb tuttav ette? Paljuski vananevad meie lemmikud samamoodi nagu meie vanavanemad.
Lemmiku aeglane ja ettevaatlik liikumine (rahulik kõnd, aeglane pesast tõusmine, jooksmise vältimine) võib olla seotud liigesevaluga, eriti just suurt tõugu koerte puhul. Seda on kerge toetada õigete toidulisandite (liigeseid toetavad koostisosad) või lihtsalt liigestele suunatud toiduga. Väga oluline on siinkohal õige kehakaal!
Unetsükli häired on tingitud sellest, et loomade uni muutub pinnapealsemaks ja seetõttu ka õrnemaks. Nägemis- ja kuulmisvõime langus võib mõjutada seda, kui sügavalt koer magab, ja sellest on tingitud öised tammumised.
Vanem koer-kass võib vajada tihedamat jalutamist/liivakastivisiiti, sest nad lihtsalt unustavad oma hädad ära lahendada siis, kui selleks õige aeg, ning õnnetused juhtuvad seal, kus neid ei tohiks juhtuda (tuppa kakamine, pissimine). Ebasobivates kohtades enese kergendamise põhjuseid võib olla mitu (kuseteede probleemid, kasvajad soolestikus vm), seega tasuks sel juhul loomaga minna loomaarsti juurde.
Paratamatult halveneb eakate lemmikute suuõõne tervis, mis väljendub igemepõletiku, hambakivi ja hammaste väljalangemisega. Seda saab ennetada, hoides lemmiku hambad puhtad. Jah, hammaste pesu on siin täitsa omal kohal! Nendele lemmikutele, kes ei lase oma suud ja hambaid pesta või kelle omanik ei jõua sellega tegeleda, on abiks spetsiaalse koostisega toidud (tänapäeval sisaldab peaaegu iga kvaliteetne toit hammaste hoolduse kompleksi). Märksõnaks on (krõbinate) närimine.
Eakas lemmik võib muutuda kergesti ärrituvaks helide suhtes, mida ta siiani talus hästi. Võõrad inimesed võivad tekitada temas hirmu ja tal võib suureneda lähedusvajadus. Lähedusvajadus võib olla eriti suur, kui omanik läheb tööle ja lemmik on sunnitud olema pikemat aega üksi. Koerad sisustavad selle stressirohke aja rahustava tegevusega – närimisega (või lakkumise, kratsimise, kaevamisega). Koera kõhtu võib hakata rändama kõik, mis parasjagu tundub selleks sobivat (sh nt pliiatsid, mänguasjad, riided, golfipallid).
Eakate lemmikute puhul esineb ka põhjendamatu hirmu teket. Koer võib reaalselt üle terve keha väriseda! Hirm võib tekkida nii tuttavate kui ka võõraste asjade ees. Seda võib tingida nii nägemise-kuulmise langus kui ka aju võimetus ohtu adekvaatselt hinnata.
Mälu ja arusaamise probleeme esineb loomadel sarnaselt vanade inimestega. Alzheimerit ja dementsust esineb ka lemmikutel ning see ei olegi tingitud niivõrd füüsilistest puudustest, kuivõrd aju võimetusest õigesti töötada. Need on olukorrad, kus lemmik ei saa näiteks päris hästi aru omaniku käskudest või justkui unustab ära, kus on tema pesa. Pissi-kakaõnnetused võivad olla samuti tingitud just sellest, et lemmik unustab, kus seda tegema peab.
Paratamatult on eakatel lemmikutel rohkem terviseprobleeme, sest nende immuniteet ei suuda hakkama saada kõigega, mis väliskeskkond toob. Suureneb oht kasvajate, neerupuudulikkuse, alumiste kuseteede haiguste tekkeks. Sageli esineb ka seedehäireid.
Kas lemmik vananeb loomulikult või haiguslikult?
Selleks, et hinnata lemmiku kognitiivse häire sündroomi (CDS – Cognitive Dysfunction Syndrome), tuleks hinnata tema käitumist. CDS on pöördumatu aju degeneratsioon, sarnane Alzheimeri sündroomile, mida põevad inimesed. Seda iseloomustab jätkuv kognitiivsete tajude halvenemine suuremal määral, kui see oleks loomulikust vananemisest tingitud. CDS algab aeglaselt ja märkamatult. Seda on raske kontrolli all hoida ja see esineb u 18%-l 8-aastastest või vanematest koertest.
CDS-i määramiseks on välja töötatud DISHAA meetod, mille raames hinnatakse lemmiku puhul järgmist:
- Disorientatsioon – koer vaatab tühja pilguga seina, põrandat või kaugusesse. Loom jääb kinni või tal esineb objektidest möödumisel raskusi. Ei tunne ära tuttavaid inimesi.
- Suhtlemine – sotsiaalsed suhted (interaction – social relationships) – väheneb huvi paitamise vastu või paitamise aeg. Veedab rohkem aega üksi või pereliikmetest eemal. On klammerduv või kartlik.
- Magamise ja ärkveloleku tsükli muutused (sleep/wake cycles altered) – öine rahutus või ringitammumine. Öised n-ö hääleharjutused (häälitseb rohkem). Magab märgatavalt rohkem päeval.
- Muutunud aktiivsus (activity altered) – väheneb mänguasjade avastamise või mänguaeg. On väiksem huvi mängida pereliikmetega. Korduvad käitumised, nt lakkumine, närimine, ringiliikumine.
- Ärevus (anxiety) – suurenenud ärevus, kui omanik on eemal. Suureneb hirm helide vastu ja reaktsioon neile.
Loetle mõttes, mitmele nendest punktidest vastab Sinu 8-aastane või vanem koer.
Tulemused:
0 = probleemi pole; 1 = kerge probleem; 2 = mõõdukas probleem; 3 = tõsine probleem.
Kui Sinu koeral esineb nimetatud häireid, võta ühendust oma loomaarstiga!
Rohkem infot DISHAA testi kohta:
Kuidas lemmikut aidata?
Kõige parem abi on korralik hoolitsus ja kvaliteetne söök! Eaka lemmikuga peaks loomaarsti juures käima vähemalt kaks korda aastas. Üks kord aastas võiks lasta teha põhjaliku vereanalüüsi. Väga soovituslikud on sagedased terve keha massaažid-paitused (muhkude, kühmude, kasvajate varajaseks avastamiseks). Liigeste koormuse vältimiseks tuleks võimalusel kasutada treppide asemel kaldteesid (eriti autosse ja autost välja hüppamisel, sama lugu voodi, diivani või muude kõrgemate kohtadega, mida lemmik armastab kasutada). Kvaliteetne toit ja õige kehakaal on väga olulised! Ülekaal soodustab paljude haiguste teket. Saledad koerad võivad elada kuni kaks aastat kauem – kas pole imeline!
Kvaliteetne söök (sööt)! Tänapäeval on võimalik parandada isegi lemmikute kognitiivsete meelte tööd – mõistuse teravust ja õppimisvõimet, kui kasutada selleks õiget sööki. Boonus oleks ka see, kui toidu toime oleks teaduslike uuringutega tõestatud. Purina Pro Plan pakub sellist toitu! Pro Plan OPTIAGE segu toetab koerte üldist vananemist ja alandab ainsana tõestatult koerte dementsuse sümptomeid. Vananemist ei saa peatada, küll aga aeglustada!
OPTIAGE sisaldab keskmise ahelaga triglütseriidide patenteeritud segu (kookosõlist), mis pakub kasulikku energiaallikat vananevatele ajurakkudele ning parandab tõestatult nende töökvaliteeti poole võrra, ennetades ka ajuraku enneaegset surma ja dementsuse sümptomeid. OPTIAGE parandab kliiniliselt tõestatult vananevate koerte mälu ja tähelepanelikkust ning aitab koertel püsida aktiivsete, elavaloomuliste ja ärksatena.
Kassidele on olemas sarnase koostisega toit – Pro Plani kasside täissööt LONGEVIS seguga. Uuri rohkem PetCity lehelt.
Tänapäeval ei ole keeruline saavutada lemmiku pikka eluiga. Kunst on pakkuda talle pikka elu, mis oleks täisväärtuslik ja väärikas.