Loomakaitsja Kristina Mering: eelnõu ei arvestanud karusnahatööstuse huvidega
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
23. jaanuar 2019, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/23/11733853t1h1a08.jpg)
Riigikogu hääletas eile menetlusest välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise viie aasta jooksul. Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering peab eelnõu ebaõnnestumise põhjuseks karusloomakasvatajate tähelepanuta jätmist.
Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas eile esimesel lugemisel 28 rahvasaadikut. «Oleme juba alustanud tööd parema plaani elluviimiseks, et karusloomafarmide teemaga uues Riigikogu koosseisus jätkata. Senised arutelud pole arvesse võtnud karusnahatööstuse huvisid,» sõnas Mering, lisades, et uus eelnõu peaks sisaldama läbimõeldud üleminekumeetmed karusloomafarmeritele ja farmi töötajatele.
Lisaks detailsele üleminekuplaanile tuleks loomakaitseorganisatsiooni sõnul arutada ka võimalikke toetusi seoses kuludega, mis keelustamisega kaasnevad. «Karusnahatööstuses palgal olevad paarkümmend inimest peaksid kindlasti riigi toel saama ümberõppevõimalused, et tööturul edukalt jätkata,» kommenteeris Mering.
«Päeva lõpuks on oluline välja tuua tendents, et teema tähtsus kasvab nii tavakodanike kui ka Riigikogu liikmete hulgas, mis saab tähendada vaid seda, et ühel päeval see loomasõbralik otsus ka jõustub,» märkis loomakaitsja lõpetuseks.