Harukordne võimalus: zooloog Aleksei Turovski pani oksjonile ainulaadsed rebasejoonistused

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks kahest joonistusest, mille Aleksei Turovski oksjonile pani.
Üks kahest joonistusest, mille Aleksei Turovski oksjonile pani. Foto: MTÜ Loomus

Armastatud zooloog Aleksei Turovski joonistas heategevusoksjonile pildid, mille tulu läheb loomade eestkoste organisatsioonile Loomus kaitsmaks karusloomi. Oksjon kestab Loomuse Facebooki lehel 20. detsembrini.

Autogrammiga tindipliiatsitehnikas Aleksei Turovski originaalteos on eritellimusel valmistatud kvaliteetsesse mustas metallraamis, mis on kaetud mati klaasiga. Pildi suurus on 35,5 x 44cm. Mõlema teose alghind on 90 eurot. Oksjon lõppeb 20.12 kell 20 ning pakkumisi saab teha siin, jättes soovitud pildi alla kommentaari.

Üks kahest joonistusest, mille Aleksei Turovski oksjonile pani.
Üks kahest joonistusest, mille Aleksei Turovski oksjonile pani. Foto: MTÜ Loomus

Aleksei Turovski on aastaid seisnud selle eest, et Eesti sulgeks lõplikult karusloomafarmid. Oma Facebooki lehel toetas ta hiljuti Loomuse korraldatud karusloomafarmide vastast rongkäiku üleskutsega. «Kas olete kuulnud väljendit «humaanne relv»?» küsis Turovski. «Tegelikult mõeldakse selle all vahendit, mille abil mõnda looma või inimest tapetakse võimalikult kaugel tapjast või viisil, mis jätab mulje, justkui oleks see akt kannatustevaba. Sa ei näe vahetult, mida see «humaanne relv» teeb tapetavale - olgu selleks mõni kemikaal, elekter, gaas või mis iganes. Mina olen näinud ja kuulnud, kuidas harilik surmamise praktika karusloomafarmis mõjub mingile või rebasele. Ma ei hakka seda kirjeldama, see on lihtsalt liiga jälk.

Karusloomi kasvatatakse farmis eranditult selleks, et võimalikult kiiresti saada hinnalist karusnahka. Kusjuures loom tuleb tappa nii, et karusnahk jääks võimalikult rikkumata — see, mitte humaansus, on tapmise tehnika tõeline eesmärk. Inimkond on ammu minetanud objektiivse vajaduse karusnahkade järele. Need ei ole enam ammu etiketi või staatuse kohustuslik osa, nagu nad seda olid barokk- või keskajal.

Loomakaitsjate pingutused üle maailma on karusloomafarmide keelustamise protsessis vilja kandmas. Seda enam aga on vajalik järjepidevus.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles