Huvitav teada: miks lemmikloomad mängivad?
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/15/11574850t1hfcd8.jpg)
Kui oled kunagi pisikesi kutsikaid või kassipoegi jälginud, siis näed, kuidas terve nende päev on sisustatud mängimisega. Vahepeal ka magamisega, kuid üldjuhul on pisike loomake täis elurõõmu, mängulusti ja seiklusjanu.
Mäng, eriti pesakonnakaaslastega, on looma psühholoogilisest aspektsist vaadatuna ääretult oluline, jagab PetCity blogi. See on ka üks põhjus, miks ei tohiks loomabeebit enda pesakonnast ja vanematest väga varakult eraldada, sest see võib viia sotsiaalsete probleemideni ehk probleemkäitumiseni, mida hilisemas eas on ääretult raske lahendada.
Üldlevinud tava on loomakesed loovutada pärast kaheksandat elunädalat, kogenud kasvatajad lähtuvad elutarkusest ning loovutavad tihti neljajalgse karvapalli isegi hiljem. Kui kasvatajal on aega looma ka muude asjadega ja inimestega sotsialiseerida, on see variant tõenäoliselt väiksele tegelasele parim.
Kiskjalik käitumine
Kiskjad arendavad läbi mängu enda predaatorlikke oskuseid ehk murdmist. Jälgi kord süütut noort kutsikat ning vaata, kui vägevalt ta geenipagas tööd teeb! Seisukoerad teavad iseenesest, kuidas lindu märgates kohale tarretuda, käpa tõsta ning seda seistes varitseda. Kutsikas «püüab» mängukanni teda eelnevalt käppadega halvates. Haarab suhu ning raputab! Pesakonnakaaslastega mängides sakutavad nad mängukanni enneolematu jõuga. Üksteisega mängides maadlevad, enamjaolt sihivad kaela «murdmise» eesmärgiga.
Mäng õpetab kombeid
Mäng õpetab loomabeebile sotsiaalseid oskuseid. Nii teab väike loomalaps juba varakult, kui kõvasti ta mänguhoos kedagi hammustada võib, kuna vastane pistab valu tundes kiljuma. Väike loomalaps õpib ära mängukummarduse ehk viisaka mängimakutsumise ning valib väsinud pesakonnakaaslase asemel energilisema sõbra. Peale selle õpetab mäng ka lemmiklooma enda keha tundma, sest just tänu sellele arenevad loomakese motoorsed oskused, paraneb tasakaal ning pingutuvad lihased, mis tavajalutusel kasutust ei leiaks.
Mäng ühendab
Kas oled tähele pannud, kuidas kutsikapõlves sõlmitud sõprussuhted püsivad loomade kuldaastateni? Ka inimesega mängimine tugevdab lemmiku-peremehe omavahelist suhet. Eriti lähedaseks teevad erinevad tirimismängud, kuid neid mängides tuleb inimesel olla õrn, hoidudes järsematest liigutustest. Pesakonna omavaheline maadlemine kinnistab loomade ühtsustunnet ning aitab neil grupina paremini toime tulla.
Stressimaandaja
Mäng on miski, mis lööb lemmiku silma särama. Mängu võib kasutada isegi maiuse asemel premeerimisvahendina. Mänguasjaga saab tuju üles ning halva kogemuse minetatud. Väiksele kutsikale on väga oluline leida head mängukaaslased, kuid halva kogemuse vältimiseks tuleks esimestel elukuudel koeraväljakutest eemale hoida. Seda põhjusel, et mõned täiskasvanud lemmikud võivad olla veidi tugevama mängustiiliga, ajada kutsika nurka, teda hirmutada ning eluks ajaks halva kogemuse meelde jätta.
Pea meeles, et koerakakluste vältimiseks on inimene see, kes enda lemmiku eest seisma peaks. Koerte omavahelised suhete klaarimised võivad paraku viia kakluseni. Algajal koeraomanikul tuleks noore kutsikaga pöörduda kindlasti koertekooli. See on soovituslik ka omanikul, kellel pole tegemist enam esimese koeraga, sest koertekool on turvaline koht kutsika sotsialiseerimiseks ning harjutusi tehes ka omavahelise suhte tugevdamiseks — teiste koerte juuresolekul on tähelepanu oluliselt raskem saada!