Huvitav teada: millised Eestiski elavad loomad on parimad isad?

Imetajate seas on isahool levinud pigem üksikutel liikidel ning poegade kasvatamisega tegeleb ema. Lindudel on enamasti kujunenud kindlad paarisuhted ja järglaste eest hoolitsetakse ühiselt, suurem osa kalu oma järglaste eest aga ei hoolitse, kuid liikide puhul, kes seda siiski teevad, on kandev roll isastel. Siin on Eestiski elavad liigid, kes isarolliga hästi toime tulevad.

HUNT

Hunt on inimese kõrval ilmselt ainuke liik, kellel isa kaitseb ja toidab poegi aastaringselt kuni nende täisealiseks saamiseni. Järglasi võib hundikarjas saada vaid vanempaar, sest ülejäänud karja moodustavad vanempaari järglased, kes on omavahel õed ja vennad.

Emahunt sünnitab kutsikad selleks sobitatud urus ja terve kari jääb kutsikate eest hoolitsemise ajaks paikseks. Kuniks ema on kutsikate imetamisega hõivatud, toovad isa ja teised karjaliikmed uru ette emale ja hiljem ka kutsikatele toitu. Urgu võib siseneda ainult isa.

Suve lõpu poole on kutsikad juba piisavalt suured, et vanematele järgneda ja kari hakkab taas rohkem ringi liikuma. Õpetusi ja kaitset saavad kutsikad kõikidelt karjaliikmetelt, kuid peamiselt hoolitsevad nende eest siiski isa ja ema. Vanemate murtud saakloomadest sõltuvad noorukid veel enam kui aasta.

VALGE-TOONEKURG

Rahvasuus toob toonekurg noka vahel rippuva pambu sees inimestele beebisid, kuid tegelikkuses ei kanna ta isegi mitte enda poegi — ega lindudel see kombeks olegi. Toonekureisa on pereelus mitmekülgselt vilunud. Ta aitab emasel pesa ehitada, mune haududa ning pisiperet toita ja kaitsta.

Valge-toonekurge peetakse väga truuks linnuks, sest teda nähakse ikka vaid oma kaasaga asju ajamas. Järglaste DNA-d uurides on aga selgunud, et mõnikord paaritub see lind siiski ka teiste partneritega.

MADUNÕEL JA MERINÕEL

Madu- ja merinõel on isalikkuse musternäidised. Emane madunõel paigutab marja otse isase madunõela kärgja naha külge, merinõelaisal on selleks puhuks suisa haudetasku. Need kalad on nagu meessünnitajad, kes marja oma naha küljes hauduvad. Nii kaitsevad nad oma järeltulijaid sõna otseses mõttes omaenda nahaga. Marjale ohtlikku võitlust väldivad nad omapärasel viisil: vetikaks või taimeks maskeerudes. Kitsukesed kalad kinnitavad ennast sabaga meriheina või mõne vetika külge ja õõtsuvad lainetusega samas taktis.

Oktoobri keskpaigast on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus «Isad ja pojad», mis keskendub isade hoolele ja selle puudumisele looduses ning seletab nii looma- kui taimeriigi keerukaid arengubioloogilisi küsimusi. Isade ja nende järglaste vahelistest seostest rääkiv näitus on loodusmuuseumi kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks.