USA väikelinna elanikud on hädas purjutavate lindudega

«Paistab, et mõned linnud on napsita,» kirjutas Gilberti linna politseülem Ty Techar sel nädalal sotsiaalmeedias. Techar teoriseeris, et lindude purjakil oleku taga on varaste öökülmade tõttu kiiresti käärima läinud marjad. Noorlinnud pole veel jõudnud lõunasse lennata ning nende organismid ei tule marjade seedimisega hästi toime, mistõttu purjus sulelisi sel aastal oluliselt rohkem näha on.

Wisconsini Ülikooli professor Anna Pidgeon sõnas, et lindude ebatavaline olek on tõepoolest võrreldav inimeste purjutamisega. Üldjuhul ilmneb nähtust siiski hilistalvel ja varakevadel, mitte sügiseti. «Siidisabade ja punarindade toidulaual on marjadel tähtis koht ja seetõttu näeb just neid purjus olekus enim,» nentis Pidgeon ja lisas, et pealtnäha naljakas olukord on lindudele siiski ohtlik. 

«Purjus linnud kaotavad koordinatsioonitaju, võime kiskjate eest põgeneda ja kontrolli oma lennuoskuse üle,» loetles Pidgeon. «Neid võib tabada ka alkoholimürgistus.» Purjus linnu leidmise korral soovitab Pidgeon ta varjulisse ja ohutusse kohta kainenema panna ning oodata, kuni suleline taas korralikult lennata suudab. 

Pidgeoniga ei nõustu aga linnuraamatu «National Geographic Pocket Guide to Birds of North America» autor Laura Erickson, kelle arvates ajavad Gilberti elanikud marju söövad linnud sassi metssäälikute ja varblastega, kelle rännuteele linn jääb. Viimaseid käärinud viljad ei huvita ning vastu puid ja aknaid lendavate lindude hulk tundub suurem seetõttu, et neid on piirkonnas praegu lihtsalt rohkem. 

Erickson kinnitas, et loomulikult esineb Gilbertis ka lindude purjujäämist, ent kohalikel ei tasu kindlasti karta massilist linnujoomingut. «Rändavate lindude hulk on jõudnud haripunkti, aga peagi nad lahkuvad,» sõnas kirjanik. «Purjus linnud magavad end aga lihtsalt välja ja käituvad siis taas tavaliselt.»