Väikese kogukonna šokk: Roela päästekomando armastatud kass sattus õhupüssirünnaku ohvriks

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Roela vabatahtlik päästekomando / Facebook

2017. aasta kevadel hakkas Lääne-Virumaal asuva Roela aleviku vabatahtliku päästekomando juures käima must kass, valge maniski ning valgete käpaotstega. Kuna komandos oli ennegi neljajalgseid külalisi käinud, pidasid päästjad teda lihtsalt uudistavaks kassiks, kes ajab oma kassiasju. Läks aga teisiti.

Vabatahtlikud päästjad hakkasid uurima, kellele kiisu kuuluda võiks. Selgus kurb tõsiasi, et tema perenaine suri ja kiisul polnud juba mõnda aega kodu. Komando liikmed istusid koos maha, pidasid nõu ja otsustasid, et kuna kass neid usaldab, võib ta nende juurde jääda. 

Kass ristiti komando südame ja uhkuse, paakauto Katariina peal oleva Albert Ziegleri tsentrifugaalpumba järgi Albertiks. Ühtlasi on Roela Vabatahtlik Päästekomando üksus, kus kehtib range sisestruktuur ning naljaga pooleks omistati Albertile seetõttu rühmapealiku staatus. Alberti pilk, hoiak ja suhtumine annavad nii mõnelegi eeskuju.

Veterinaarivisiidil selgus, et Albert on tugev, terve ja tõeline kõuts ning vanust arvati tal olevat umbes kuus aastat. Arstidele pakkus nalja ja rõõmu, et Albert on tuletõrjekass ja elab päris päästekomandos. Jah, elabki — tema peamine residents on meeskonnaruum, kus tal on oma kolm pesa, mõned pappkastid, oma kraapimispost, oma kolm toidukaussi erinevate pasteetidega ja oma rätik, millega komando liikmed teda poriste ilmade korral kuivatavad.

23. septembri õhtul avastati, et Albert käib kahtlaselt ning lähemal uurimisel oli aru saada, et loom oli valudes. Ülejärgmisel päeval selgus loomaarsti juures, et Albertit oli lastud õhupüssist. Pilt näitas kahte kuuli, ühte reies ja teist selgroolülide vahel. Albertile tehti kange valuvaigistav süst, et ta saaks puhata ja magada.

Selgroo juures olevat kuuli on veterinaari sõnul väga suur risk eemaldada, sest võidakse vigastada närvi ja veresooni, mille tagajärg on halvatus. Päästjad olid šokis, ent võtsid vastu otsuse, et opereerida siiski tuleb, sest isegi kuuli sisse jätmine ei garanteeri halvatuse vältimist.

«Siinkohal tahaksime väga tugevalt koputada inimeste südametunnistusele — selline tegevus ei ole normaalne ning on ühiskonnas taunitav,» kirjutas üks komando vabatahtlikest Facebookis. «Õhupüss peaks meie hinnangul minema samuti relvaloa alla, sest inimesed ei suuda selekteerida oma tegevust ning aduda seda, mida selline käitumine endaga kaasa toob. Ilmselt tekitab meie seisukoht inimeste seas vastakaid tundeid, aga ilmselt on nii meie kui ka muudes kogukondades inimesi kes meid mõistavad.»

Postitus jätkus: «oleme ju meie need, kes oma kogukonnas oma vabast ajast (oma perede ja kodude ning lemmikloomade arvelt) turvavad ööpäevaringselt teie seljatagust, kallid Roela kogukonna inimesed. Teie hulgas on aga isik, kes leiab, et tema on seadusest ja heast tavast üle, rääkimata lugupidamisest loomade vastu. Vaadake üksteisele otsa ja mõelge ning analüüsige, sest elate ju ise selles kogukonnas, kus sellised asjad teatavate isikute poolt toime pannakse.»

Seetõttu on komando olukorras, kus hoopis nemad abi vajavad — päästjate sooviks on leida inimene, kes Albertit ründas. Hetkel on Albert tubane ja tugevate valuvaigistite all, kuid jätkuvalt valudes. Päästjad aga loodavad, et Alberti lugu paneb inimesed rohkem ümbritsevat märkama ning kui mõni halva suhtumisega kaaskodanik silma hakkab, ei pelga nad sekkuda.

Juhtunu üle avaldasid ehmatust ka mitmed Roela elanikud, kes ei suutnud uskuda, et niivõrd väikeses kohas, kus kõik kõiki tunnevad, võib eksisteerida sellist käitumist. Paljudele armsaks saanud Alberti toetuseks ja ravikulude katteks on juba komandole annetuspakkumisi tehtud ning kohalikud lubavad, et õhupüssikangelase kindlaks tegemiseks antakse parim.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles