Loomapidamine Eesti moodi: omanik käskis ostja leidnud hobuse maha lasta

«Läänemaal, Nigula vallas, Männiku külas, Väädi talus elav Anita olevat ühe oma hobuse maha lasknud,» algas Facebooki postitatud abipalve. «Kuhu ma peaksin kiiremas korras pöörduma, et saaks päästetud selle inimese käest vähemalt need ülejäänud kolm hobust?»

Postitusele reageeris MTÜ Loomapäästegrupp aktivist Eneli Kristenbrun, kes Raju-nimelise hobuse jälgi juba varem ajanud oli. «6. augustil oli Raju veel elus. Tema omanik kinnitas väga veenvalt, et ta on leidnud hobusele väga kenad uued omanikud ja inimene, kes Kuldsesse Börsi selle kuulutuse sõnastas, on teda aastaid terroriseerinud ja soovib talle halba,» rääkis Kristenbrun.

Anitaga on varemgi probleeme olnud: 2014. aastal süüdistati teda hobuste hooletus kohtlemises, mille tagajärjel üks loomadest nälga suri. Kuna avalik huvi juhtumi menetlemiseks puudus, pääses naine kohtust ning talle määrati karistuseks 60 tundi üldkasulikku tööd. Seekord vandus Anita aga, et armastab oma loomi südamest ning tema jaoks on probleemiks vaid inimesed, keda ta ei salli. Heas lootuses jäi Kristenbrun uskuma, et Raju leiab uue peremehe ja lugu laheneb vereta. 

Hobusepidaja asus päästjaid ähvardama

Läks aga teisiti ning kui loomakaitsja Raju surmast teada saades Anitaga taas ühendust võttis, väitis naine, et tegu olevat metsiku ja kasvatamatu hobusega, kes aedadest läbi murrab ning teistele hobustele ja liiklejatele potentsiaalseks ohuks on. 

Seni mesijuttu ajanud Anita toon oli nüüd hoopistükkis teine — naine lajatas, et keegi ei tule ütlema, mida tema teha võib ning hobusetapp viidi läbi veterinaari silme all. Anita ähvardused lõppesid lubadusega jurist leida ja loomakaitsjad kohtusse anda.

Raju maha lasknud veterinaar leiti kiirelt — Läänemaa valla loomaarst Jaan Esko tunnistas, et tema oli tõepoolest see, kes täku elu lõpetas. Kui Eskolt aga uuriti, mis sai hobuse korjusest, sõnas veterinaar, et suhtleb nüüdsest vaid politseiga ning lõpetas kõne. Metsa, sealhulgas ka loomade söötmiskohta, ei tohi korjuseid jätta ilma veterinaar- ja toiduameti loata ning Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlemise tehasesse pole Raju korjust samuti viidud. 

Loomakaitsjad loodavad imele

«Tegelikult paistab loo kriminaalsus juba Kuldse Börsi kuulutuses välja - kuueaastane hobune on õpetamata ja jäetud sealjuures täkuks,» seisis ühe Eestis tuntud veterinaari poolt Kristenbrunile saadetud kirjas. «See on väga selge näitaja, et inimene ei mõtle üldse ja seda lollust on Eestis rohkem kui aimata julgeme. Aitab ainult avalikkuse ette tirimine.»

Loomapäästegrupp MTÜ nimel anti politseisse kriminaalmenetluse algatamiseks avaldus ja loetleti üles kõik vajalikud paragrahvid. Kristenbrun nentis aga, et Eesti loomakaitseseadus pole oma auklikkuses seni ühtegi looma kohtusaalis võitjaks tunnistada aidanud. Optimistlikult loodetakse siiski, et ehk läheb nüüd õnneks ning sel korral õnnestub mäge vähemalt veidigi loomade suhtes õiglasema maailma poole nihutada.

«Äkki liigutab mõne juristiharidusega inimese närv ja ta leiab endas jõudu, pädevust ja tahet koondada teised targad inimesed enese ümber, et see hetkel vaid inimesi kaitsev loomakaitseseadus veel sellel aastakümnel saaks kriitiliselt üle vaadatud,» avaldas Kristenbrun lootust. «Seni, kuni pole ühtegi pretsedenti, mis pisutki hirmutaks hoolimatuid loomaomanikke, jätkub paraku kõik samas vaimus.»