Madagaskari saarel elavatel leemuritel ei piisa liigikaaslte seas välja paistmiseks tugevusest ega elujõulisusest. Konkurentsis püsimiseks peab loomadel olema ka õige lõhn.
Kas nõrkust saab haista? Üks loomaliik on selleks võimeline
14. juuli 2018, 17:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusajakirjas Scientific Reports avaldati juunis ligi kümme aastat kestnud uuring. Teadustöö käigus avastasid Ameerika Ühendriikides asuva Duke`i ülikooli teadlased, et leemuriteL muutub isiklik lõhn, kui neil tekib mõni ajutine vigastus. Teised leemurid haistavad aga vigastatud leemurite lõhna, kirjutas National Geographic.
Nii emastel kui ka isastel leemuritel on suguelundite piirkonnas lõhnanäärmed, ja isastel paiknevad need ka randme- ning õlapiirkonnas. Näärmetest erituv lõhn ütleb liigikaaslastele väga palju looma tervisliku seisundi kohta. Kui isane leemur on vigastatud, tekib tal spetsiifiline lõhn, mistõttu kaob tal liigikaaslaste seas sotsiaalne staatus. Loomad kasutavad lõhnasid, et pakkuda vastastele konkurentsi.
Leemurid elavad sotsiaalsetes gruppides, mida juhivad domineerivad emasloomad. Uuringu juhtiva autori Rachel Harrise sõnul kasutavad aga nii emased kui ka isased leemurid sotsiaalse staatuse hoidmiseks kehalõhnadega märgistamist.