Spetsialist õpetab: kuidas käituda, kui oled metsloomale otsa sõitnud

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vasily Fedosenko / Reuters / Scanpix

Seoses looduses kestva sigimisperioodi ja järglaste kasvatamise ajaga on just varasuvi liiklusõnnetuste kõrghooaeg ning autojuhtidel tuleks loomadega kokkupõrke vältimiseks olla eriliselt tähelepanelik.  

«Kindlasti on just praegune aastaaeg asulavälistel teedel üks ohtlikumaid nii loomadele kui autojuhtidele. Teede ümbruses avastavad maailma kogemusteta ja uudishimulikud rebasekutsikad, kitsetalled, põdravasikad ja linnupojad, kes võivad ootamatult teele joosta,» sõnas Seesami sõidukikindlustuse vanemkahjukäsitleja Anti Otsla. «Üksnes sel aastal on Seesam registreerinud 67 sellist kindlustusjuhtumit ja nende hüvitiste summa ulatub 103 000 euroni. Eelmisel aastal oli juhtumeid 408 ja hüvitamiseks kulus kaskokindlustusel pea miljon eurot.» 

Eelmise aasta kaks kulukaimat õnnetust toimusid veoki ja põdra kokkupõrkel, mille tagajärjel loomad hukkusid ja kummagi veoki tõsiste vigastuste remont nõudis ligi 20 000 eurot. Keskmiselt kulub aga ühe auto iluraviks pisut alla 2000 euro.

«Kõige sagedasemad on õnnetused, kus loom jookseb autole ette ja saab tabamuse esiosalt. Arvestades sõidukiirust ja näiteks põdra suurust, ei ole sõiduautode puhul mahakandmisedki haruldased,» nentis Otsla ja lisas, et sageli paiskub loom otsasõidu tagajärjel esiklaasi ja katusele, mille tagajärjel saavad ka inimesed tihti kannatada.

Kuna sellised tõsiste tagajärgedega õnnetused on Eestimaa teedel üsna levinud ega sõltu otseselt juhi sõiduoskusest, on kokkupõrge metsloomaga Seesami esindaja sõnul ka üks olulisematest põhjustest, miks sõlmitakse kaskokindlustus.

«Hoolimata kindlustuse olemasolust ei soovi siiski ükski inimene õnnetusse sattuda. Kuigi kokkupõrge metsloomaga on tihti ootamatu juhus, saab autojuht mõningate ettevaatusabinõude rakendamisel siiski õnnetuse vältimiseks palju ära teha. Kui valus kokkupõrge peaks aga siiski toimuma, tuleb autojuhil osata korrektselt tegutseda,» sõnas Otsla ning jagas näpunäiteid turvaliseks liiklemiseks suvistel maanteedel.

  • Eriliselt tähelepanelik tuleb olla just varastel hommikutundidel ja hilisõhtul, mil loomad on aktiivsemad ning võivad suurema tõenäosusega teedele joosta.
  • Kui loom on teel, tuleb sisse lülitada ohutuled, alandada kiirust, vajadusel teeservas peatuda ning oodata looma teelt lahkumist.
  • Kindlasti ei ole looma nähes tark signaali lasta ega kaugtuledega hirmutada. See võib metslooma ehmatada ning ettearvamatu käitumine hoopis raskemate tagajärgedega lõppeda.
  • Kui üks loom on tee turvaliselt ületanud, tuleb siiski kiirust alandada ja vaadata ega puude vahelt talle teisi pereliikmeid järgnemas ei ole. Kuna loomad liiguvad tihti mitmekesi, siis tuleb sõidukijuhil olla eriti tähelepanelik.
  • Kokkupõrkel metsloomaga on esmalt oluline vältida kahju suurenemist ja tagada üldine ohutus. Selleks peata sõiduk ja lülita sisse ohutuled. Ohutulede puudumisel või halva nähtavuse korral aseta teele ohukolmnurk.
  • Kui õnnetuses on vigastada saanud inimesed, tuleb juhtunust viivitamatult teavitada häirekeskust telefonil 112.
  • Vigastatud või hukkunud loomast tuleb informeerida Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.
  • Linna või asula piires sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest tuleb informeerida kohalikku omavalitsust.
  • Fikseerige juhtumi asjaolud ja otsasõidu tõendamiseks pildistage sündmuspaika.
  • Teavitage kindlustusandjat juhtunust esimesel võimalusel ning tegutsege vastavalt kahjukäsitleja antud juhistele.

Kui juht on täielikult veendunud, et sõidukiga liiklemine ei põhjusta sellele täiendavaid vigastusi ega ohtu teistele liiklejatele, võib pärast juhtumi fikseerimist omal jõul lahkuda. Muul juhul tuleb sõiduki transportimiseks kasutada puksiirteenuse abi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles