Loomakaitsjate võit: Eestis jõustub lõpuks metsloomatsirkuste keeld

Kampaania metsloomatsirkuste peatamiseks algas viis aastat tagasi, 2013. aasta juunikuus. Viimase tõuke andis Lauri Viikna tsirkusega tuuritanud elevant Medi alandav lõpp — kurva saatusega leebe elevant suri peale oma viimast etendust Narva jões pealtvaatajate silme all südamepuudulikkusesse. 48-aastane Medi toodi Eestisse esinema tema kõrgest east ja osalisest halvatusest sõltumata. 

Medi juhtumit kajastas ka välismeedia ning 12 000 Eesti inimest allkirjastasid petitsiooni metsloomatsirkuste keelustamiseks. Algasid läbirääkimised loomakaitsjate ja ametkondade vahel ja 26. septembril 2017 võttiski Riigikogu vastu seaduse, mis keelas Eestis metsloomi kasutavad tsirkused.

Eile avalikustati Riigi Teatajas nimekiri loomaliikidest ja alamliikidest, kuhu kuuluvaid loomi on lubatud loomanäitustel, -võistlustel ja loomade kokkutoomisega seotud muudel avalikel üritustel kasutada. Nimekirja järgi lubatakse avalikel üritustel kasutada ainult neid tehistingimustes sündinud loomi, kelle liigiomased käitumisharjumused seda võimaldavad. Avalikuks näitamiseks peetakse kuni seitse päeva kestvaid üritusi ja väljapanekuid.

«Nimekiri on kooskõlas sellega, milliste loomade näitustel eksponeerimisega meie ühiskonnas täna nõus ollakse,» sõnas MTÜ Loomuse juhataja Kadri Taperson. «Loomakaitsjate silmis on tegu kompromissnimekirjaga, aga sellisega, millega võime praegu rahul olla. Läbirääkimised kestsid viis aastat — just niipalju on aega möödas sellest, kui inimese hoolimatuse tõttu hukkus Eestis elevant Medi.»