Südantlõhestav galerii: nii hävitab inimeste toodetud prügi loomariiki

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Auscape / UIG/REX/Vida Press

Me kõik oleme korduvalt kuulnud, et plastik laguneb kaua ning jääb loodust reostama aastasadadeks ja -tuhandeteks. Oled sa aga mõelnud, mida see teeb loomade ja lindudega?

Merre visatakse igal aastal vähemalt kaheksa miljonit tonni prügi. Sellist hunnikut on raske ette kujutada, kuid igas minutis tähendab see ühte prügiautotäit prahti. Kogu see kola alustades õhupallidest ja lõpetades pudelikorkidega mõjutab tugevalt mereelukate heaolu.

Foto: Paulo de Oliveira/ Photoshot / Vida Press

Maa meredes on 500 korda rohkem silmale nähtamatuid mikroplastitükke, kui meie galaktikas tähti. Teadlased arvavad aga, et 2050. aastaks ujub vees rohkem plasti, kui kalu. 

Suurbritannias päästeti kindlast surmast hüljes, kelle kaela ümber oli kinni jäänud plastikrõngas
Suurbritannias päästeti kindlast surmast hüljes, kelle kaela ümber oli kinni jäänud plastikrõngas Foto: SWNS.com / SWNS.com / Scanpix

Loomade jaoks võib vees hõljuv plastik tunduda toiduna ning ekslikult võivad nad jäätmeid süüa. Lõpuks tekitab makku kogunenud praht täiskõhutunde, kuid on seedimatu ning loom sureb alatoitumusse. Lisaks sellele on teada lugematul arvul juhtumeid mereloomadest, kes on kinni jäänud kilekottidesse ja kalavõrkudesse ning selle tagajärjel surnud.

Foto: Auscape / UIG/REX/Vida Press

Plastik ei ohusta aga ainult ookeaniasukaid. Maismaaelanike hulgast on üheks kurvemaks näiteks valge-toonekurg, kes oli kinni jäänud kilekotti. Fotograaf John Cancalosi otsustas pildiseeria tegemise järel lindu hätta mitte jätta ning ettevaatlikult vabastas ta kure plastikvanglast.

Foto: By Chris Jordan (via U.S. Fish and Wildlife Service Headquarters) / CC BY 2.0 [CC BY 2.0 or Public domain], via Wikimedia Commons

Loomade-lindude suutmatus plastikut toidust eristada ei ohusta ainult neid ennast — see noor albatross hukkus, sest tema vanemad tõid talle söögiks merest leitud plastikjäätmeid. Taanist leiti aga luigepesa, kus oli rohkem plastpakendeid kui mune.

Foto: MADS CLAUS RASMUSSEN / AFP / Scanpix

Tihti ei pruugi me tähelegi panna, kui palju plastikjäätmeid me igapäevaselt toodame. Aitab aga iga väiksemgi samm — juua saab ka ilma plastikkõrreta, pudelivee ostmise asemel taaskasuta üht veepudelit ning kuigi loomulikult on kerge poest kaasa haarata järjekordne kilekott, võta hetk mõtlemiseks kuhu (või kellesse) see lõpuks välja jõuda võib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles