Loomapäästjad tõid surmasuust tagasi kaks Tallinna lähistelt leitud hinge vaakuvat siili

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Colin Seddon / SWNS.com / Colin Seddon / SWNS.com / Scanpix

Eesti Metsloomaühingul tuleb päevast päeva tegeleda kõiksugu neljajalgsetega, kes mingil moel abi vajavad. Viimase nädala jooksul saadi kaks hädakutsungit siilidele, kellest üks pea võimatuna näival kombel talve üle elada suutis ning teise armetu olukord ka paljunäinud loomapäästjad õlgu kehitama pani.

Möödunud kolmapäeval leiti Maardu koduhoovist 340 grammi kaaluv siilipoeg, kes lebas auoto sissesõiduteel. Metsloomaühingule siilist teatanud Irina poeg viis siili juba samal õhtul ühingu hoole alla, sest loomakese üldseisund oli väga halb.

Metsloomaühingu juhatuse liikme Katrin Idla sõnul on sellise kaaluga siilipoja leidmine varakevadel erakordne, sest talvitumiseks peaksid siilipojad kaaluma vähemalt 750 grammi. Siilipoeg on väga kõhn ja kondine ning teda on peast hammustatud, mille tulemusena on vigastada saanud kõhred ja hingamisel liigub õhk valesse kohta.

Esimesel kolmel päeval vajas siil iga paari tunni tagant turgutamist ja soojendamist. Ta ei suutnud seista, süüa ega kehatemperatuuri hoida. Siili olukord tänaseks stabiliseerunud — ta suudab ise süüa ning kõndida ja tema haavad on paranemas. Siil käis ka arsti juures, kus tema raviks määrati antibiootikumid ning valuvaigistid.

Teisest siilist teatati loomapäästjatele sel esmaspäeval. Tamsalusse kohale sõitnud abistajad leidsid eest tõeliselt kurvas seisus looma. Suletud silmadega siil lamas külili ja hingas raskelt, tema ninasõõrmed olid täielikult kinni ning loom sai hingata vaid suu kaudu. Looma ninal oli ka väike haav ja kehal mitu puuki.

Mis siilikese tervisele niimoodi mõjus, pole teada. Seni on kahtlustatud erinevaid põhjuseid külmetusest siseparasiitideni välja. Siilidele on teadagi mokkamööda teod, kes on vaheperemeesteks näiteks kopsuusside munadele, mis siili kehas kooruvad.

Omalt poolt on päästjad teinud kõik, mis teha annab ja nüüd jääb vaid loota, et siilikeste olukord stabiliseerub. Kuna abivajavaid loomi on palju ja omast taskust Metsloomaühing kõiki kliinikuarveid ja ravikulusid lõpmatuseni katta ei suuda, on nende tegevust võimalik toetada ühekordse pangaülekande või püsiannetajaks hakkamisega:

Eesti Metsloomaühing 
EE952200221067573100
Swedbank
Selgitus:
«Maardu siil», «Tamsalu siil» või «metsloomade ravi- ja toidukulude katteks»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles