Eesti hagijat peetakse mujal maailmas salapäraseks leiuks ning hästihoitud pärliks. Ta on küllaltki tagasihoidlik, ta on lahke ja hoiab oma pere ning lisaks käitub ta igas olukorras äraütlemata viisakalt.
Eesti hagijas – haruldane leid, kes võiks sulle siiralt meeldida
/nginx/o/2017/11/17/7319399t1h0aee.jpg)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toas on ta rahulik ja meeldiv kaaslane, keda vaid vahel tabavad emotsionaalsed erutushood. Õues on ta aga ehe kütt – kõigi jahimeeste lemmik. Oma kõlava hääle, vastupidava füüsise ning terava taibuga on ta jahil asendamatu kaaslane.
Ta on tõeline inimeste koer. Ilma piisavalt hää koolituseta võib ta aga üksi koju jäänuna küllaltki õnnetuks muutuda. Lastega saab ta hakkama suurepäraselt, samuti igasuguste koduloomadega.
Aretatuna pikkadeks jahiretkedeks, vajab ta hädasti igapäevaseid jalutuskäike. Teda tasub aga rihma otsas hoida, sest ta võib mõnd paeluvat lõhna haistest minema tuisata.
Eesti hagijas on ainus tõug, kes on siin aretatud. Nii et põhimõtteliselt võibki just teda pidada meie rahvuskoeraks.
Eesti hagijas – haruldane leid, kes võiks sulle siiralt meeldida!