Vabatahtlikud päästsid Saaremaal elusalt roiskunud laudakassi

Äpu pärast oma kõrvaoperatsiooni

FOTO: MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu/Facebook

Äpu on noor laudakass, kes jõudis Saaremaa lemmikloomade turvakodusse veidi vähem kui aasta tagasi räpase ja sõnniku järele lehkava kasukaga. Äpu kõrvad haisesid mädast ning kiisu nina ja põskkoopad olid paksu tatti täis.

Äpu leidis turvakodu üks vabatahtlikest, kui kass lähedalasuva kortermaja juurde süüa paluma tuli. Esialgu oli turvakodusse saabunud Äpu tige kui herilane ja see oli täiesti mõistetav. Ta ei teadnud, mida kujutavad endast need kahejalgsed, kes ta kinni püüdsid ja puuri panid ning lisaks oli tema enesetunne haiguse tõttu väga kehv. 

Mida aeg edasi, seda rahulikumaks ja leebemaks Äpu muutus. Tema ravi andis tulemusi, antibiootikumide ja ninapesu abil tundis ta lõpuks ometi kaussides oleva toidukraami isuäratavat lõhna ja ilmselt kaua aega piinlema pidanud kass sai aru, et iga inimese liigutus parandas tema enesetunnet. 

Äpu hakkas oma välimuse eest hoolitsema, tema tokerdanud ja sõnnikust kollakas kasukas muutus tasapisi taas säravvalgeks ja siidiseks, aga vabatahtlikud olid segaduses — Äpu nohu oli kadunud nii kaua, kui kestis antibiootikumiravi. Vaid mõni päev pärast viimase tableti manustamist oli ta nina jälle tatine. Äpu peal prooviti eri antibiootikume, eri pikkusega ravikuure, analüüsid saadi laborisse, ent ikka ei ole mingit selgust, miks Äpu nohu ravile ei allu. 

Diagnoos oli hullem, kui arvati

Sel esmaspäeval võttis Äpu ette pika reisi Tartusse, Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikusse kõrvaoperatsioonile. Enne alustamist tehtud röntgenülesvõtted kinnitasid kogenud arsti kahtlust, et olukord on palju palju drastilisem kui esialgselt arvati. Äpul eemaldati mõlemad kuulmekäigud ning sulgeti välimine kuulmeava — mitte midagi ei olnud enam päästa, oli vaid mäda ja kõrvajäänuste segu.

Äpu taastumine operatsioonist võtab minimaalselt kuu, kuid tõenäoliselt kauem. Iga paari nädala tagant toimuvad plaanilised ülevaatused, et tagada Äpule lõpuks ometi elu ilma valu, mäda ja ninast pritsiva nohuta.

Eutanaasia ei tulnud aga Äpu puhul kõne allagi. «Eutaneerimise otsus on lõplik ja seda enam muuta ei saa,» nentis turvakodu juhatuse liige Edit Annusver ja lisas, et loomakaitsjad peavad selle vajalikkuses veenduma ega tegutse uisapäisa. «Eutanaasiat kaalutakse vaid siis, kui loomal paranemislootust ei ole – näiteks on diagnoosiks krooniline neerupuudulikkus, kui kass enam ise ei söö ja vaid tilgutite toel elus püsiks.»

Tegu ei ole lootusetu juhtumiga

Vaatamata Äpu pealtnäha kurvale olukorrale on Annusver kindel, et tema elu sellest lõppkokkuvõttes ei halvene. «Äpu puhul ei halvenda kurtus tema elukvaliteeti, selle võrra arenevad muud meeled,» sõnas Annusver. «Saavad ju lausa sünnist saadik kurdid loomad väga hästi hakkama, miks peaks Äpuga teised lood olema. Seda enam, et hea meelega me oma kasse õues käivateks ei loovuta ja Äpu puhul on õueelu välistatud.»

Kliinikust hoiukodusse sai Äpu info saatel, et esimesed päevad on kõige raskemad, kuid iga päevaga läheb kõik vaid paremaks. Kuid selle info juures on üks aga, ning see on materiaalne pool.

Iga päevaga, mil Äpu enesetunne paraneb, tuleb lähemale operatsiooniarve tasumise tähtaeg. Turvakodu vabatahtlikud tahavad uskuda ja loota, et ka peale nende on inimesi, kes usuvad, et Äpu väärib uut algust ning soovivad teda sellel teekonnal toetada.

Äpu aitamiseks on mitu viisi: 

SEB: EE931010220047924016

Swedbank: EE342200221066556377 

LHV: EE307700771002534913

Nordea: EE171700017004326647

Märksõnaks «Äpu»

  • PayPal konto kaudu saareloomad@saareloomad.ee
  • Kõige lihtsam ja kiirem variant on teha telefonikõne, annetatud summa lisandub sinu järgmise kuu telefoniarvele. 

900 9002 – kõne hind 5 eurot (helistada saab Telia, Elisa ja Tele2 võrkudest). Kindlasti kuula ära automaatvastaja tekst.