Pole tähtis, kas su kass hiilib mööda maja või astub oma liivakasti — ükskõik mida tehes eelistab ta üht esikäppa teisele. Teadlaste sõnul kasutavad emased kassid esimeseks sammuks tõenäoliselt paremat käppa ning isased vasakut.
Teadlased: kassid eelistavad üht käppa teisele
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
23. jaanuar 2018, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusväljaandes Animal Behaviour avaldatud uuringu viisid läbi Belfastis asuva Queen's University teadlased, kelle sõnul on käpaeelistuse teadmine eelduseks loomade stressitundlikkuse mõistmisele.
«Vasakut käppa eelistavad loomad, kes kasutavad rohkem oma paremat ajupoolkera, reageerivad hirmutavatele olukordadele agressivsemalt ning tulevad stressiga halvemini toime,» sõnas uuringu kaasautor Deborah Wells. «Paremakäpalised ning aju vasakut poolt kasutavad loomad saavad sellistes olukordades edukamalt hakkama.»
Uuring viidi läbi kassiomanike kodudes ning see keskendus spontaansele käitumisele. Kokku jälgiti 44 kassi, kellest 20 olid emased ning info kogumise ülesanne jäeti loomade omanikele. Muuhulgas tuli analüüsida, millise käpaga kass trepist alla minekut ning liivakasti kasutamist alustas ning ka seda, kummal küljel kiisud pikutada eelistasid. Kolme kuu jooksul pidid peremehed ja -naised koguma 50 näidet igast käitumismustrist.
Tulemused näitasid, et kuigi kassidel kui liigil ei ole üht domineerivat käppa võrreldes inimestega, kellest umbes 90% on paremakäelised, eelistavad individuaalsed isendid üht käppa teisele. 70% kassidest oli üks käpp, millega nad trepi peale astusid ning suuremal osal kassidel oli sama käpp esimene ka liivakasti minnes. Ainult 25% kassidest oli kindel külg, mille peal nad lamada eelistasid ning see ei olnud domineeriva käpaga seotud.
Koerte peal läbi viidud sarnased uuringud on teoretiseerinud, et käpaeelistusi mõjutavavad loomade hormoonid. Wellsi sõnul ei ole see tõenäoliselt aga ainus ja õige variant, sest kõik nende uuringus osalenud kassid olid kastreeritud ja steriliseeritud.
«Me ei tea veel täpselt, mis erinevusi põhjustab,» nentis Wells. «Meie arvates võiks üheks mõjutajaks olla ajustruktuuride erinevus ning loodetavasti uurime me selle lõpuks välja.»