Selgusid Eesti aasta loomasõber ja -vihkaja

«Toomas Põderi omapäi hulkuvad hobused on nii loomakaitsjatel, kui külaelanikel pinnuks silmis juba aastaid. Teiste hobusekasvatajate sõnul on tema hoolealused väidetavalt varemgi imelikel asjaoludel viga saanud või oma õnnetu otsa leidnud», ütles ELL juhatuse liige Kaija Paalberg ja lisas, et härra Põderi tegevust võib pidada lausa kuritegelikuks hoolimatuseks, sest ta seab ohtu nii looma- kui inimelud. «Hobune on suur loom ja on puhas juhus, et juba nädalapäevad õnnetuskoha lähistel vabalt ringi liikunud suksudele ei sõitnud otsa sõiduauto. Sellisel juhul oleksime rääkinud juba ka inimohvritest!»

 ELL juhatuse liikme ja juristi Piret Teesi sõnul polnud loomavihkaja valimine seekord sugugi üksmeelne, sest kahjuks oli tänavu loomadesse halvasti suhtuvaid inimesi õige palju. «Mina isiklikult oleksin valinud «Aasta loomavihkajaks» Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Natalia Duškina, kes pigem kaitseb loomade väärkohtlejaid, kui nende ohvreid. Korra olime sunnitud pöörduma isegi kohtu poole, kes kohustas teda oma tööd tegema,» lausus Tees ja lisas, et liidu teine jurist pakkus selle häbiväärse tiitli kandidaadiks aga hoopis kutsikad «enesekaitseks» tapnud politseiametniku või jahimees Elari Iluski.

Aasta loomasõbraks valis ELL Raplamaal Vana-Vigalas elava noormehe Gabriel Vodolaztšenko seoses tema aastate pikkuse omakasupüüdmatu tööga loomade ja lindude abistamisel.

«Õnneks oli ka väärikaid loomasõbra kandidaate õige mitu, aga Gabrieli kasuks rääkis tema noorus,» lausus ELL juhatuse liige Heiki Valner. «See on lihtsalt imetlusväärne, et üks nii noor inimene märkab ja tahab teisi elusolendeid pühendunult aidata. Tavaliselt on noortel ju hoopis teistsugused vaated ja prioriteedid.»