/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
Teadusväljaandes Biology Letters on ilmunud uuring, mis analüüsib kleptokiskjaid ja nende käitumist. Kleptokiskjaid võib võrrelda matrjoškadega — väike loom maiustab oma saagiga, ent langeb seejärel suurema kiskja ohvriks, kes saab ühe rünnakuga kaks kõhutäit.
Kleptokisklus on küll unikaalne käitumisviis, ent sellele sarnanev kleptoparasitism ehk mõne teise looma ülejääkide söömine on loomariigis vägagi tavaline nähtus — lõvi tapab gaselli, sööb oma isu täis ning pärast tema lahkumist tulevad kohale hüäänid, kes ülejäänud karkassi kallal maiustama hakkavad. Kui hüäänid oleksid aga kleptokiskjad, pistaksid nad nahka lõvi, kes just oma gaselli söömise lõpetas.
Praegu on kleptokisklust täheldatud vaid meriteo Cratena peregrina esindajate seas. Nende molluskite meelistoiduks on polüübid, kelle näol on tegu pisikeste koloonias elavate elukatega. Polüübid omakorda toituvad zooplanktonist ning kui laboris pakuti meritigudele korraga plaktonit söönud ja mitte söönud polüüpe, valisid nad 14 korral 25st esimese variandi.
Kuigi niivõrd väikese valimiga uuring ei tõesta veel, et Cratena peregrina eelistab tõepoolest juba söönud molluskitest toituda, näitab see sellegipoolest, et need molluskid on leidlikumad, kui varem arvati. Energia koha pealt on tegelik aruka valikuda — kaks saaklooma ühe eine kohta aitab vähendada söömisele kuluvat aega ning energiat ja see tähendab seda, et muudeks asjadeks, näiteks paaritumiseks, jääb rohkem aega. Esmased tõendid kleptokisklusest lasevad eeldada, et ka teiste sarnaste meriteoliikide hulgas võib seda esineda, ent praegu pole teadlased kindlad, kuidas molluskid söönud ja söömata polüüpidel üldse vahet teevad.