Mitmehäälne kiisukoor päevi saatmas ehk Kuidas minust nelja kassi kasuema sai

Kerti Kulper
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ma olen alati kasse armastanud ja uude korterisse kolides tundsin kohe, et midagi on puudu. Öeldakse ju, et kodu ilma kassita on kõigest maja, ja täpselt nii ongi! Õnneks polnud lahendust vaja kaugelt otsida – minu kodu lähedal asub kasside varjupaik, olin nendega varemgi suhelnud ja külas käinud. Andsin varjupaigale märku, et kui tarvis, võin mõnele karvapallile hoiukodu pakkuda, aga sel hetkel ei osanud ma aimatagi, mis mind ees ootab.

Kui sain varjupaigast vastuse, et üks kassipere vajab ajutist kodu ja kas ma oleksin nõus võtma ka rohkem kui ühe kiisu, siis ei pidanud ma pikalt mõtlema. Ma polnud küll mõelnud sellele, et pakun hoiukodu korraga mitmele kassile, aga heitsin korra pilgu mulle saadetud pildile ja olin müüdud! Varjupaigad hindavad hoiukodusid kõrgelt ja kasside transport korraldati minu eest ära. Kiisupere saabus minu koju kui kulleriga: lasti kella ja küsimusele «Kes on?» vastati lühidalt: «Tõime teile kiisud.» Kassidega oli kaasa pakitud liivakast, liiv, kühvel, kotitäis krõbinaid, kraapimispesa ja valik mänguasju.

Olin valmistunud selleks, et kassid võivad uues keskkonnas veidi pelglikud olla. Tegime puuriukse lahti ja kõigepealt väljus puurist kassiema, kes tegi toale tiiru peale ning julgustas siis poegi puurist väljuma. Ükshaaval tulid transpordipuurist välja kolm tillukest kassipoega, kes polnud sel hetkel veel kahekuusedki. Kassipojad muutusid aga kiirelt väga krapsakaks ja sõid kohe kõike, mida emagi.

Rutiin: liivakast, toit, mäng

Kassidega koos elades kujunes meie päevarutiin üsna ühesuguseks. Hommikul ärgates vaatasin kõigepealt liivakasti üle, sest neli kassi on ikkagi neli kassi ja kuigi kassiliivapakil oli kirjas, et sellega peaks kuu aega vastu pidama, pidin arvestama sellega, et kuu aega kehtib ühe kassi kohta. Peagi sai kiisudele ka selgeks, millal puhastusaeg on ja nad kogunesid selleks ajaks kasti juurde, et uudishimuga mu tegevusel silm peal hoida. Eks see väljaheidete sõelumine neile veidi pentsik tundus, aga puhas liivakast on asi, mida kassid üle kõige hindavad.

Seejärel võtsime ette hommikuvõimlemise ehk mängutunni. Populaarsemateks mänguasjadeks osutusid laser ja kõik, millel suled küljes. Aga kassidele ei pea lelusid ainult loomapoest soetama: minu kassiperele sobisid mänguasjadeks ka pudelikorgid, paberinutsakud ja väiksemad kiisud mängivad ennastunustavalt porgandikoortegagi. Pärast mõnusat rahmeldamist meenus kassidele alati see, et nende inimesest korterikaaslane pole toidukausse veel täitnud ja algas häälte lahtilaulmine. Esialgu oli vaid emakass see, kes häälekalt toitu nõudis, aga ei kulunud kaua, kuni pojadki selle ära õppisid ja lõpuks saatis mind köögis mitmehäälne kiisukoor, seda nii hommikul kui ka õhtul.

Perepilt
Perepilt Foto: Kerti Kulper

Kassid armastavad teadupärast magamist ja suuresti seda nad päeva ajal tegidki. Õhtul algas sama trall, mis hommikulgi: tualetikülastus, mängutund ja söömine. Kuigi õhtul oli mänguhimu kõigil niivõrd suur, et mänguasjad tuli kasutusse võtta ka veel pärast söömist. Vahel ka hilistel õhtutundidel, kuna energiat oli kiisudel üksjagu.

Miks just hoiukodu?

Hoiukodu pakkumine tähendab sisuliselt seda, et võtad kassi ajutiselt enda juurde elama. Mul on varemgi kass olnud, ent kodu vahetades polnud ma kindel, kas tahan kohe uuesti kassi võtta või mitte. Seetõttu otsustasingi proovida hoiukodu varianti. Ütleme nii, et ei kulunud kaua aega, kui hakkasin mängima mõttega, et üks kassipoegadest päriseks endale jätta. Jälgisin neid mängides ja panin tähele, kes poegadest on liider ning kes pigem järgija. Lõpuks võitis mu südame pesakonna kõige väiksem, ent hoolimata sellest väga tragi kiisupoiss.

Hoiukodu ongi ideaalne variant neile, kes pole päris kindlad, kas nad tahavad kassi võtta, ent sooviksid siiski proovida, kuidas näeb välja elu kiisu(de)ga. Aga arvestage sellega, et kiisud poevad kiirelt hinge ja võib juhtuda, et te ei tahagi neist loobuda.

Kuidas kiisudel täna läheb?

Nagu mainitud, otsustasin ühe poja endale jätta ja loovutusleping on varjupaigaga sõlmitud. Oranž kassipoeg, kellele panime esialgu nimeks Dexter, on uude koju kolinud ja seal kutsutakse teda Mikuks. Peres on kaks väikest last ja kiisu kohanes uute elamistingimustega kiirelt. Kodu ootab mustvalge kassipoeg Alex, kes sai mõni aeg tagasi neljakuuseks.

Alex
Alex Foto: Kerti Kulper

Alex on hirmus hea isuga ja jääb kausse tühjaks limpsima, kui teised on juba ammu söömise lõpetanud. Kahjuks on varjupaikade praktika näidanud, et mustvalged kassid on need, kes ootavad kodu üpris kaua, kuna neid peetakse «tavalisteks». Minu soovitus on üsna lihtne: ära hinda kassi välimuse järgi. Kui oled n-ö kassiinimene, külasta mõnda varjupaika ja veeda seal kiisudega veidi aega. Sinu üllatuseks võib su südame võita mõni kass, kellele sa esmapilgul võib-olla tähelepanu ei pööranudki.

Oma esimest päriskodu ootab ka kiisupoiste ema Bella. Bella on kolmevärviline kiisupreili, kes ilmselt pole väga vana, kuna mängida meeldib talle sama palju kui poegadelegi. Bella kolis hiljuti turvakodu kassituppa, kuna seal käib palju külalisi ja Bellal on suurem võimalus kellegi süda võita. 

Bella
Bella Foto: Kerti Kulper

Kes soovib rohkem infot selle kohta, kuidas kassidele hoiukodu pakkuda, kirjutagu info@kassideturvakodu.ee.

Loe pikemalt sellest, mida hoiukodud endast kujutavad siit!

Loe ka sellest, millistele küsimustele Kerti kõige sagedamini vastama on pidanud!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles