/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
/nginx/o/2017/10/19/7231773t1hf0f0.jpg)
Eesti selle aasta suurima, üle 22 000 euro maksma läinud loomadega seotud kindlustusjuhtumi näol oli tegu õnnetusega. Mõned inimesed ei malda aga raha saamiseks oodata, et põder auto ette jookseks või perekoer siit ilmast lahkuks ning pettused, mis loomi ära kasutavad, on meie kindlustusfirmadele tuttav teema.
If Kindlustuse kommunikatsioonijuhi Eva-Grete Aljase sõnul on lemmikloomakindlustus muutumas aina populaarsemaks, sest inimesed teadvustavad, et saavad ise oma lemmikloomadele pakkuda parimat kaitset. Viimastel aastatel on kindlustatud koerte ja kasside number jõudsalt kasvanud ja eelmisel aastal sõlmis If Kindlustus lepinguid üle 3000 lemmiklooma kindlustamiseks.
Kelmusi jagub
Kõik kindlustuse otsijad ei tee seda aga heade kavatsustega. «Möödunud aastal avastati If Kindlustuses 25 lemmikloomakindlustusega seotud kelmust,» rääkis kindlustusuurimise osakonnajuht Arvi Rohuniit. «Enamjaolt on tegemist olnud tervisehäda ilmnedes tagantjärele sõlmitud lepingutega ning keskmine kahjusumma nende kelmuste puhul jääb 300-400 euro piiresse. Tuletame inimestele meelde, et kindlustuspettus võib kaasa tuua kriminaalmenetluse. Inimesena on arusaadav kiusatuse tekkimine pärast kahju toimumist kiiresti kindlustusleping sõlmida, kuid see on ebaaus teiste klientide suhtes ning kvalifitseerub kelmuseks.»
Rohuniit nendib, et pettuse korraldanud inimesed saavad üldjuhul väga hästi aru, mida nad teevad ning nad on valmis riskima kriminaalkaristusega. Pettuste puhul mingisuguseid organiseeritud kelmuseid selles valdkonnas ei ole ja neid viivad läbi pigem tavalised inimesed meie ümber.
ERGO Kindlustuse varakahjude osakonna juhi Erko Makienko sõnul ei ole lemmikloomad ERGO jaoks selline teema, kus nad pettuste laviini alla mattuvad. «Lemmikloomade kindlustussummad on üldiselt vahemikus 300-1000 eurot, millest arvutakse maha veel omavastutus,» selgitab Makienko. «Me ei ole kogenud looma halba kohtlemist, mis on kaasa toonud suured ravikulud ning pigem olen veendumusel, et need inimesed, kes kindlustavad oma loomi, võtavad neid kui pereliikmeid ja hoolitsevad loomade eest rohkemgi kui isegi enda eest - arstide juurde minnakse vähimagi kahtluse korral.»
«Inimlikult on mõistetav soov kindlustada loom siis, kui haigus on jõudnud sellisesse staadiumisse, mil ootavad ees kulukad protseduurid,» tõdeb ka Makienko. «Selline asjade kulg lõppeb nii, et ravikulud kannab siiski klient ise, kuna enne lepingu sõlmimist alanud haiguste ravi ei kuulu hüvitamisele. Teeme loomade diagnooside läbivaatamisel aktiivselt koostööd loomaarstidega, seega mõningaid juhtumeid, kus me ei saa hüvitada, tuleb küll ette, kuid need on siiski väga harvad.»
Tapmisjuhtumeid teada pole
Nii ERGOst kui Ifist kinnitati, et juhtumeid, kus mõni omanik oma looma kindlustusrahade saamiseks tahtlikult tapnud on, nad ei tea. Arvi Rohuniit lisas ka, et loomade kindlustamisel esinevaid pettusi analüüsitakse juhtumipõhiselt.
«Loomulikult andestame paljudele lootuses, et enam nii ei tehta,» selgitab Rohuniit. «Kuid igal juhul on kindlustuskelmus tõsine teema ning kindlustusseltsina peame kaitsma oma ausaid kliente, sest lõppkokkuvõttes maksavad kelmide tekitatud kahjud kinni just nemad.»