Seoses saabuvate kohalike omavalitsuste valimistega tegid Eesti loomakaitseorganisatsioonid ühise küsimustiku, mis saadeti kandidaatidele laiali. Küsimustiku eesmärgiks on teha hääletamine loomasõpradele lihtsamaks. Eesti Loomakaitse Selts esitas kandidaatidele kaks küsimust.
Ühe küsimusena küsisime, kas kandidaat pooldab lemmikloomade üleriigilist kiibistamis- ja registreerimiskohustust. Hetkel on koerte ja kasside kiibistamine ning registreerimine kohustuslik vaid Tallinnas. Muutes seda nõuet üle-eestiliseks, saame parandada mitmeid lemmikloomadega seotud murekohti (nt hulkuvad loomad, kassikolooniate ja loomavabrikute piiramine).
774 vastajast 83 protsenti pooldab lemmikloomade üleriigilist kiibistamis- ja registreemiskohustust. Murekohtadena toodi välja, et maapiirkondades võib olla kiibistamine ja registreerumine keerukas, kuna loomaga arsti juurde saamine võib olla raskendatud. Veel toodi välja, et inimestel ei ole sellise tegevuse jaoks piisavalt raha.
IRLi kandidaat Mart Luik kommenteeris küsimust järgmiselt: «Jah, pooldan kiibistamise kohustust ja kõik andmed võiksid olla kantud üleriigilisse andmebaasi. Koduloom omavalitsuse piire ei tunne. Kiibistamine võiks olla loomaomanikele ka rahaliselt motiveeriv. Näiteks omanik saab varjupaigast kätte oma kiibistatud lemmiku tasuta aga kiibistamata looma koju viimiseks tuleks maksta lisatasu. Teatava regulaarsusega tasuks korraldada ka tasuta kiibistamise kampaaniaid.»
Teise küsimusena tõstatasime õhku teema, mis puudutab lemmikloomavabrikuid ning selgus, et paljud kandidaadid ei teadnud täpselt, mida see sõna tähendab või mis selle all silmas peetakse. ELS selgitab lemmikloomavabriku mõistet kui illegaalset koduloomade müüki kasumi teenimise eesmärgil, kus nende loomade aretamine ja kasvatamine toimub ebanormaalsetes tingimustes. Müügiks pakutakse enamasti tõule mittevastavaid ja haigeid loomi.
Tahtsime teada, et kuidas kandidaadid takistaksid lemmikloomavabrikute tekkimist. Arvati, et selles vallas tuleks tõsta inimeste teadlikkust ning see probleem vajab lahendamist riiklikul tasandil. Pakuti välja veel, et loomade varjupaiga kodulehel võiks olla vihjetelefon, kuhu inimesed saaksid kahtlase tegevuse märkamisest teatada või paluda asja uurida.
Roheliste erakonna esindaja Fideelia-Signe Roots tõdes: «Teavituskampaaniad kindlasti oleksid alguses abiks. Varjupaigad, loomakaitseliidud ja ametkonnad peaksid tegema tihedamalt koostööd. Kontroll loomaomanike üle peab muutuma tõhusamaks ning lemmikloomapidamise määruse rikkujaile tuleb määrata reaalseid karistusi. Eesti riigil on suhteliselt eeskujulik loomakaitseseadus, mida olematu kontrolli ja leebete karistuste tõttu praktiliselt ei täideta.»
Vastuseid kokkuvõttes jõudsime järeldusele, et nõrgemate eest seisvaid kandidaate, kes osalevad kohalikel omavalitsuse volikogu valimiste, on päris palju.
Vaata kõiki vastuseid ja leia oma piirkonna esindajad siit.