Kas Tartus luusivad tõesti ringi šaakalid? (1)

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Anan Kaewkhammul / Panther Media / Scanpix

Eile hommikul laekus Postimehele kiri lugejalt, kes kurtis, et Tartus Ropka tööstusrajoonis võib Emajõe ligiduses ringi jooksmas näha šaakaleid.

Loomadel aga inimhirmu olevat ei paista ning vihje saatja sõnul on nad ringi käinud ka Ropka kortermajade, Karete Konsumi ja Sepa staadioni juures, mis jäävad Emajõest rohkem kui kilomeetri kaugusele. Viimati ilmusid šaakalid välja 9. oktoobri õhtul Alasi 32 juures laste mänguväljakul ning seal olnud lapsed ei julgenud seetõttu üle mänguväljaku oma kodudesse minna. 

Šaakalid on meie maadel elanud alles lühikest aega. Kui esimene loom püüti Eestis kinni 2013. aastal Matsalus, siis nüüd on teada, et nad on liikvel mujalgi — kütid on lisaks Läänemaale šaakaleid kätte saanud Ida-Virumaal, Pärnumaal, Saaremaal Viljandimaal ning jah, ka Tartumaal. Eelmisel suvel kurtsid Piirissaare elanikud, et šaakalid hirmutavad külainimesi ning uluvad öösiti läbilõikavalt. 

Tartu Linnavalitsuse linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeoru sõnul on Postimehele saadetud vihje näol tegu esimese šaakalite nägemise kohta laekunud informatsiooniga. Kuna šaakalid on rebastega sarnased, soovitab ta tutvuda Tartu Ülikooli teadlaste poolt loodud linnarebaste käitumisjuhendiga.


«Kassi- ja koeraomanikele paneme aga kindlasti südamele, et väga oluline on täita Tartu linnas kehtivat koerte ja kasside pidamise eeskirja ja tagada pidev järelvalve oma lemmiku üle, kui koera või kassiga viibitakse teise isiku kinnisasjal või muus avalikus kohas,» ütles Tammeorg. 

Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets lisas, et kuna neil puudub kinnitus ja kindel teadmine, et tegemist oli šaakalitega, tuleb loomade liigi arvamisega olla ettevaatlik. Ka rebased võivad olla väga räsitud ja pleekinud karvkattega ning lõpliku sõna peaks jätma mõnele loodusteadlasele, kellel on liikide määramisega kogemusi. 

«Kindlasti on üheks põhjuseks, miks nii šaakalid kui ka rebased linna on hakanud tungima, see, et inimesed jätavad prügikonteineritesse ja nende ümbrusesse toidujäätmeid, mis loomi metsast ja linnalähistelt linna meelitavad — lihtne saak ja kõhutäis. Et neid loomi linna ei satuks, peab eelkõige inimene muutma oma käitumist ja sh prügikäitlust, toiduga ümberkäimist,» sõnas Mustimets.

Hea lugeja, kas oled Tartus šaakaleid näinud või pildistanud? Ootame vihjeid ja fotosid aadressil lemmik@postimees.ee.


Kas teadsid?

  • Välimuselt meenutab šaakal hunti, aga on väiksem ja kergem. Karv on liivakarva, silmatorkavalt ruuge ja musta varjundiga. Punakaspruun, musta tipuga saba on sirgem, lühem ja kohevam kui huntidel.
  • Šaakal on osav kiskja. Eriti kehtib see nendele isenditele, kes elavad asulate läheduses ja puutuvad kokku inimestega. Üldiselt on šaakal ööloom, aga võib tegutseda ka päeval.
  • Šaakal on kõigesööja. Ta eelistab pisiimetajaid ja linde süüa, aga ta püüab ka kahepaikseid, kalu ja putukaid, samuti raipeid ja suurkiskjate saagijäänuseid. Külade läheduses näppab ta kanu ning sööb palju puuvilju ja marju. 
  • Harilik šaakal konkureerib teiste kiskjatega ning tõrjub väiksemad koerlased oma elupaikadest välja. Taandub ise nendest piirkondadest, kus elavad veel suuremad koerlased, näiteks hunt.
  • Šaakalit nimetatakse Eestis alates 2016. aastast ametlikult jahiloomaks, siin elavad nad enamasti lammaste karjatamiseks kasutatavatel rannikualadel.
Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles