Pärast pooleteise aasast treeningut on neli koera saanud ametliku kinnituse, et nad suudavad oma diabeetikust peremehe elu päästa.
«Hüpokoer ehk diabeedi abikoer on õpetatud reageerima oma omaniku kindlale veresuhkru näidule,» rääkis hüpokoerte koolitaja Kati Ernits Postimehele. Kuidas loom seda teeb, valib iga koeraomanik ise. Enamus koerad tonksavad omanikku ninaga, aga osadele koertele on õpetatud näiteks käpaga kraapima.
Koer peab jätkama signaali andmist nii kaua kuni omanik reageerib ja palub töö lõpetada. «Koertele antakse kuni elu lõpuni alati selle töö eest parimad preemiad ja reeglina on selleks erinevad maiused,» rääkis koolitaja. Lisaks lõhna näitamisele oskavad hüpokoerad tuua vajadusel oma omanikule mahlapakk või mõni muu veresuhkrut kiirelt tõstev toiduaine.
Hüpokoer teeb ka tänaval kõndides tööd
«Kõik koolituse läbinud koerad on sooritanud ka baaskuulekuse eksami ja nende sõbralikkust inimeste ja teiste koertega on kontrollitud. Seega, keegi hüpokoera kartma ei pea,» rääkis koolitaja. «Küll aga soovitaks võõrastel inimestel jääda töökoera läheduses väga rahulikuks ja pigem vältida iseseisvalt tutvuse sobitamist,» lisas ta. Koertetreeneri sõnul on hüpokoera põhifunktsioon suhelda oma omanikuga, kelle heaks ta tööd teeb ja kõik muud välised faktorid võivad koera tööd segada.
Praegu saavad neli koera omale sinised vestid, kus on peal Eesti Hüpokoerte logo. «Mingeid eriõigusi hüpokoertel hetkel kahjuks ei ole,» tunnistas koolitaja. Hetkel on seaduse järgi neil samad õigused ja kohustused nagu kõikidel teistel koertel. «See tähendab, et iga territooriumi valdaja saab ise kehtestada omad reeglid. Me kindlasti soovime tulevikus saada hüpokoertele suuremad õigused,» sõnas Ernits.
Laupäeval said ametliku hüpokoera tunnistuse neli koera – üks basset hound, labradori retriiver, kuldne retriiver ja segavereline koer. «Kolm koera on koolitatud abistama täiskasvanut ja üks koer 12-aastast last,» rääkis Ernits.
Koerte nutikus tegi õpetamise keeruliseks
Koolitaja sõnul oli kõige keerulisem saavutada treeningul spontaansust. Ta tõi näite, et treeningu lõpufaasis peavad koerad iseseisvalt reageerima omaniku riiete sisse peidetud lõhnaproovile. «Koerad on nii nutikad, et nad sageli tunnevad ära, et midagi toimub, kui inimene ise teab ja tegelikult ju ka ootab, et koer peaks nüüd reageerima lõhnale,» rääkis Ernits. Reaalses elus seisneb aga koera abi selles, et ta annab peremehele madalast suhkrust märku enne, kui peremees ise sellest teada saab.
Koolitaja sõnul on vahel lihtne õpetada koera, sest ta on kohe nõus kaasa tulema, samas kui omanikul on teised huvid. «Aga vahel jälle omanik valmis proovima kõike, aga koer on keerulisem, siis ei ole ka edasiminek tavaliselt nii kiire kui oodatakse,» tõdes kogenud koeratreener.
Lisaks neljale väljaõppe saanud koerale on väljaõpet saamas kümme uut neljajalgset. «Nemad peaksid lõpetama koolituse 2017 aasta lõpus ja peale seda on neil kuus kuud raporteerimise periood, kus omanikud märgivad üles kõik koerapoolsed lõhna näitamised,» rääkis Ernits. Atesteeringuni jõuavad nad 2018 suvel. Kokku võtab teekond töökoera staatuseni võtab aega poolteist aastat. Uus grupp on plaanis teha 2018 kevadel.